Statistikaamet korraldab 14. aprillist 19. aprillini rahvaloenduse kvaliteedi kontrollimiseks järelküsitluse, mis hõlmab 1% Eesti elanikest, teatas statistikaamet.
Järelküsitluse eesmärk on hinnata loendajate töö kvaliteeti ja selgitada välja, kui palju rahvastikust, leibkondadest ja eluruumidest jäi loendamata. Järelküsitlejateks on loendajate juhendajad. Loendataval tuleb vastata 19 küsimusele.
Järelküsitluse 50 loendusjaoskonda on valitud kõigi loendusjaoskondade hulgast juhuvaliku põhimõttel. Valimisse sattunud loendusjaoskonnad loendatakse uuesti tervenisti. 13. aprillil teatavad loendusringkondade juhatajad järelküsitlusega hõlmatud juhendajatele valitud eluruumide aadressid.
Loendajate juhendaja külastab leibkondi ja esitab uuesti osa 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse loenduslehtedel olevatest küsimustest: eluruumi- ja leibkonnalehe 12 küsimusest 4 ning isikulehe 31 küsimusest 15. Loenduslehed täidetakse kõigi järelküsitlusega hõlmatud eluruumide, nende püsielanike ja loendusmomendil (31.03.2000) seal ajutiselt viibinud isikute kohta.
Loendajate juhendaja küsitleb loendatavat isikut vahetult. Kuni 15-aastaste laste andmed annab üks vanematest või laste eestkostja. Järelküsitluse ajal oma elukohast eemal viibivate leibkonnaliikmete andmed annab täisealine leibkonnaliige.
Järelküsitluse aeg on kella 8.00st 22.00ni. Loendajate juhendaja volitusi tõendab pildiga töötõend, mille on välja andnud statistikaamet.
Järelküsitlus toimub vastavalt rahva ja eluruumide loenduse seadusele ja loenduseeskirjale.
Kogutud isikuandmed on konfidentsiaalsed, neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele. Loendustöötajad vastutavad isikuandmete kaitse eest nii haldus- kui kriminaalkorras.
Rahvaloenduse esialgsed tulemused kogurahvastiku kohta avaldab Statistikaamet hiljemalt 90 päeva jooksul pärast järelküsitlust ja loendustulemused statistiliste väljundtabelitena kahe aasta jooksul.
Statistikaamet tänab kõiki, kes suhtusid mõistvalt rahvaloendusse, ja loodab sellist suhtumist ka järelküsitluse ajal, mille tulemuste põhjal saab anda hinnangu loenduse kvaliteedile tervikuna.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele