Kütusemüüjad koorivad

Toornafta hind on viimase kuu aja jooksul langenud maailmaturul kolmandiku võrra, bensiini hind Rotterdami sadamas 17 protsenti. Kuna Eesti suurimad kütuse jaemüüjad pole hindu selle aja jooksul oluliselt langetanud, on neil olnud võimalik tarbija arvel vahepealse hinnatõusu ajal vähenenud kasumimarginaali oluliselt suurendada.

Äripäeva analüütik Tõnis Oja on jälginud kütusehinna muutust siinse Statoil Eesti jaamades ja võrrelnud seda Rotterdami sadamas toimunuga. Kui alates 8. märtsist on seal bensiiniliitri hind langenud 60 sendi võrra, on Statoil hoopis tõstnud hinda 15 sendi võrra. Kütusefirma arvestuslik kasumimarginaal on selle ajaga kasvanud 55 sendilt 1,36 kroonini, väitis analüütik. See tähendab vähemalt kahekordistunud kasumit.

Kuni eelmise sügiseni hoidis Statoil Eestis oma marginaali kogu aeg umbes krooni peal ja kui see allapoole langema hakkas, tõstis kohe hinda. Kui aga kasuminumber läks üle ühe krooni ja 20 sendi, leidis aset hinna alandamine.

See mudel töötas Oja väitel selle aasta alguseni. Veebruari lõpus, kui nii kütuse hind maailmaturul kui dollari hind oluliselt tõusid, võtsid suuremad kütusefirmad osa hinnatõusust enda kanda, kuid nüüd hinnalangust tarbijaga jagada ei soovi, põhjendades seda vajadusega vahepeal kaotatu tagasi teenida.

Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed kinnitas ka eile, et firmal ei ole kavas kütuste hindu alandada. Tema väitel ei ole aga nende praegune kasumimarginaal ikka veel üle-eelmise ja eelmise aasta omaga võrreldav, märtsikuuga võrreldes on see hoopis vähenenud.

?Ega analüütikud tea, kus ja millise hinnaga me kütust sisse ostame,? leidis ta. Eelmise aastal hankis Statoil kütust veel koos Neste ja Shelliga Soome Fortumist, kuid jaanuarist toob seda sisse Taanist, kus see on odavam.

Shell Eesti jaemüügijuht Riina Aamissepp ütles, et pole veel hinna muutmise suhtes otsust langetanud. ?Kui seda teeme, siis iseseisvalt, ilma ühegi teise kütusefirmaga konsulteerimata,? kinnitas Aamissepp.

Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun rääkis, et üldist hinna langetamist pole toimunud, kuid korrektiive on mõningates jaamades siiski tehtud. Nii näiteks saab Neste Sõpruse tänava automaattanklast eilsest liitri bensiini 25 sendi võrra varasemast odavamalt, 8.80ga.

Prauni sõnul on Neste kasumimarginaal nüüd küll paremaks muutunud, kuid pole ikka veel piisav, katmaks jaanuari teisel nädalal tekkinud kääre. Praun ei välistanud võimalust, et kui kütuse hind maailmaturul jätkuvalt langeb ja dollar samas suunas muutub, võib ka mootorikütus Neste tanklates mõnevõrra odavneda. Temagi eitas kokkuleppeid teiste firmadega.

Hydro Texaco Eesti jaemüügijuht Andres Kivistik ütles, et nende kütusefirmal on võimaldanud hinnalangusega kaasa minna suhteliselt väikesed kulud, sest palgal on ainult kaheksa töötajat. ?Eks me oleme selle võrra, et saame pisut odavamalt müüa, ka tarbijaile mõnevõrra atraktiivsemad,? nentis ta. Äraelamiseks on vaja kütusefirmal Kivistiku hinnangul liitri pealt umbes krooni suurust kasumimarginaali.

Rahandusministeeriumi asekantsler Enn Teimann ütles, et ametkondadele ja ka ametnikele on eraldatud kuus kindel summa, mida saab sõiduki peale kulutada. Kui kütuse hind tõuseb, saab lihtsalt vähem sõita või tuleb palgast juurde maksta, rääkis ta.

Olukorras, kus kütuse jaemüüjad hoiavad hinda kunstlikult samal tasemel, on Teimanni sõnul asjatu aktsiisi langetamisest rääkida. ?Kas nad on omavahel kokku leppinud või pole konkurents õige,? leidis ta.

Konkurentsiametile pakuvad selle peadirektori Peeter Tammistu sõnul huvi kaks käitumist. Esimene on firmade sarnane käitumine, mis tuleneb turu diktaadist, teine aga omavahel kooskõlastatud tegevus, mis on konkurentsiseadusega keelatud.

Vaatamata sellele, et esimesel juhul pole otsest seaduserikkumist, tekitab ühesugune käitumine alati kahtluse, et kas pole siin suulist kokkulepet taga, selgitas ta.

Praegu on konkurentsiamet võtnud terase vaatluse alla 70 Eestis tegutsevat kütusefirmat, kuid millal kontrolli tulemused selguvad, ei osanud peadirektor öelda.

Juhul kui seaduserikkumine tõestust leiab, võib süüdlast oodata rahatrahv kuni viie protsendi ulatuses aastakäibest.