Valga vabatsoon käivitus

Valga Vaba Terminaali emafirma, Euroopas raudteevedusid ekspedeeriva ASi Estreftransservice arendusdirektori Uno Heinla sõnul said nad varem, vaba tollilao ja tolliterminalina osutada tolliteenuseid kõikidele teistele transiitkaupadele, välja arvatud naftasaadused. ?Vabatsooni käivitudes ei pea me enam naftasaadusi ladustama, vaid saame kiiresti teenindada naftatransiiti,? seletas Heinla.

Heinla rõhutas, et Muuga ja teiste sadamate transiitkauba kogustest ei hakka Valga midagi ära võtma. Heinla sõnul on nende eesmärk saada täiendavaid kaubakoguseid, mis seni liikusid otse Läti sadamatesse. ?Kuna meie asukoht teeb Kesk- ja Loode-Venemaalt liikuva transiitkauba teekonna üle 200 kilomeetri võrra lühemaks, saame pakkuda lätlastega võrreldes soodsamat veotariifi,? põhjendas Heinla.

Viimaseid päevi ERTS Valga Vaba Terminaali juhatajana töötava Ilmar Tõlneri andmeil on ettevõte investeerinud vabatsooni rakendamiseks umbes 150 000 krooni, mis kulus 2,14 hektari suuruse vabatsooni piiramiseks taraga. ?Vabatsooni ulatuvasse raudteeharusse, mis kuulub Estreftransservice?ile, on ligi miljoniline investeering juba varem tehtud,? täpsustas Tõlner.

Valga vabatsooni suuruseks planeeriti eelmisel aastal 83 hektarit ning see pidi hõlmama üheksa tegutseva ettevõtte territooriumi.

Vabatsoon Muuga sadamas tegutseb 1997. aasta novembrist. AS Silmet sai loa moodustada vabamajandustsoon Sillamäel 1998. aasta lõpus. Eelmise aasta veebruaris toetas valitsus vabatsooni loomist Valgas ja Võrus. Võrus pole ideest kaugemale jõutud.