Võitlus turu pärast tõi soodsa liisingu

Liisinguturul oli kõik korras eelmise aastani. Turuosad olid konkurentide vahel mõtteliselt ära jagatud ning igaüks haudus vaikselt uusi plaane.

Sebimine algas Ühisliisingu juhi Marek Puidaku lahkumisega, millele lisandus firma omaniku, Ühispanga suutmatus liisingufirma kliente rahastada. Ühisliisingut juhtis enne Sangarist tulnud Mart Altvee ametisse nimetamist mitu kuud Ühispanga asepresident Ülo Suurkask, kellel ei õnnestunud firmat turuseisule ümber kohandada.

Turusituatsioonile reageeris kõige kiiremini Hansa Liising Eesti, mis tuli septembris-oktoobris välja mitme uue ideega ? pikendas esimesena maksimaalset autoliisingu perioodi neljalt aastalt viiele, hakkas eraisikutele pakkuma sõiduautode kasutusrenti ning alandas esmase sissemaksu 10 protsendini.

Tänu uuendustele ja edukale PR-tegevusele suutis Hansa Liising endale piisavalt tähelepanu tõmmata, et kliendid nende juurde liisingulepinguid vormistama tormaksid.

Kõige tulemusena kaotas Ühisliising kolmandiku turuosast, mis langes 28 protsendilt 18 protsendile. Hansa Liisingu turuosa kasvas ligi kahele kolmandikule.

Pärast seda, kui Hansa Liising oli soodustingimused avalikult välja kuulutanud, algas turul käärimine.

Selle aasta alguses üllatas varem autoliisingule mitte mingisugust tähelepanu pööranud Eesti Tööstusliising, tuues turule Eesti esimese liisingutoote, kus autosalong ja liisingufirma vahetasid infot interneti kaudu. Lisaks alandas Tööstusliising A1 liisinguga auto ostnutele enam kui kuuks ajaks aastaintressi 5 protsendile. Selle perioodi jooksul müüs firma üle Eesti müüdud 876 sõiduautost enam kui veerandi.

Nähes internetiliisingus perspektiivi, hakkas veebruaris pakkuma internetipõhist liisingutoodet ka Hansa Liising. Tulemused olid käegakatsutavad.

Kõigest nädalaga müüs firma On-Liisinguga ligikaudu 50 sõidukit. ?Ootused on võrreldes minu kõige julgemate unistustega täitunud kahekordselt,? õhkas tookord Hansa Liising Eesti juhataja Sander Kaus.

Spetsialistid prognoosivad, et juba aasta lõpuks on kõikidest liisinguga soetatud autodest 75 protsenti interneti vahendusel ostetud.

Tänaseks on liisingu internetti kolinud ka Optiva Liising, Ühisliisingu müügidirektori Indrek Julge arvates on poole aasta pärast internetiliisinguteenuseta turul raske läbi lüüa. Ka seal on töögrupid liisingu internetiseerimiseks loodud. Liising läks internetti varem, kui keegi seda arvata oskas.

Julge sõnul käib turul mõttetu lipukeste kogumine, kus iga tühise uuenduse korral ennast taevani kiidetakse. Samas alandasid sarnaselt turuliidrile ka teised liisingufirmad liisinguperioodi viiele aastale ning hakkasid eraisikutele kasutusrenti pakkuma.

Elavnenud konkurentsivõitlus lõi välja ka ajakirjandusse levitatud turuosaliste avaldustes. Kui keegi mõne innovaatilise ideega välja tuli, kinnitasid konkurendid, et kõik, millega kliente peibutatakse, ongi vaid peibutis, mis tegelikult kasu kellelegi ei too. Ka kliendile mitte.

Kui Optiva Liising sai valmis oma internetiliisingu, siis leidis firma juhataja Veiko Pedosk, et nende toode on Hansa Liisingu tootest märksa parem.

Tööstusliisingu A1 on aga konkurentide sõnul täielik mõttetus, kuna tegelikult polevat A1-l ja internetil mingit seost.

Kui Ühisliising alandas mõni nädal tagasi esmase sissemakse 5 protsendile, siis leidis Pedosk, et tasuta lõunaid pole olemas ning tegu on vaid reklaamitrikiga. Tööstusliisingu turundusjuht Pille Parind lisas omalt poolt, et sissemakse vähendamine ning sellest tulenev liisitava sõiduki turuväärtusest suurem jääkväärtus seab ohtu nii liisingufirma kui ka selle kliendid.

Tagatipuks alandas Avis Liising aastaintressi nullile ning plaanib lähiajal alustada uut reklaamikampaaniat, kus teatud perioodi ajal saab täisteenindusliisingut nullprotsendilise sissemaksega.

Liiga madal sissemaksemäär võib tõepoolest osutuda liisingufirmale ohtlikuks, sest teatud perioodi jooksul on auto turuväärtus jääkväärtusest väiksem.

Kui klient annab esmase sissemakseta ja 5000kroonise kuumaksega soetatud 200 000 tuhande kroonise auto kolme kuu pärast liisingufirmale tagasi, siis auto väärtus on langenud kuni 20 protsenti ehk 40 000 krooni, kuid jääkväärtus on vähenenud vaid 15 000 krooni võrra.

Seega on liisingufirma kahju 25 000 krooni, millele lisanduvad sõiduki realiseerimiskulud. Selle vastu aga aitab vastav kindlustus, mille peab kinni maksma klient, kuid see ongi säästudeta kliendile nullsissemaksu hind.

Liisingufirmade omavahelist nägelemist võib pidada terveks konkurentsiks, millest esialgu klient ainult võidab.

Liisinguühingute liidu tegevdirektor Reet Hääl tunnistab, et liisingu pakkujate vaheline konkurents on tervenenud. ?Eks see paneb firmasid rohkem mõtlema ja töötama,? sõnab Hääl.

Sander Kaus Hansa Liising Eestist leiab, et soodsad tingimused liisinguturul on tingitud eelkõige sellest, et finantsalal töötavad inimesed on õppinud riske hindama. Kui mõned aastad tagasi seda teha ei osatud, ei osatud ära kasutada ka võimalusi soodustuste tegemiseks.

Lisaks liigub turg Kausi sõnul selles suunas, kus enam ei piirduta kliendile lihtsalt auto liisimisega, vaid püütakse olla talle meele järele ka kõikvõimalike lisaväärtuste pakkumistega. Liisingufirmad on koostanud paketid, mis sisaldavad mitmeid teenuseid alates liikluskindlustusest ning lõpetades vahetusautode ja soodsama puksiirteenusega.

Tänase päeva seisuga soodustused liisinguturul siiski veel ei lõpe. Varsti peaks uue liisingutootega turule tulema Ühisliising, Tööstusliising lubab otsida klientidele uusi ?pirukaid?, Optiva Liisingul on vormimisel koostöölepingud autodiileritega, et pakkuda liisingut interneti vahendusel ka autosalongides ning Hansa Liisingu juht ütleb, et tal on lähitulevikuks päris huvitavad plaanid.