Olulised asjaolud kinnisvara kindlustamisel

Kinnisvaraobjekti kaitseks kindlustuslepingu sõlmimisel ja selle kehtimise ajal tasub senisest rohkem tähelepanu pöörata kindlustatavatele riskidele, samuti kinnisvaraomaniku ja -haldaja kohustuste iseloomule ja hulgale seltsi ees.

Kõige levinum ja tuntum kinnisvarakindlustuse risk on tulekindlustus. Tulekindlustusele on võimalik juurde osta mitmesuguseid lisariske: veekahjude, loodusõnnetuste, mehitatud õhusõiduki või selle osade allakukkumise ja vandaalide poolt hoonele tekitatavad kahjustused.

Lisaks pakuvad mõned kindlustusseltsid kahjujuhtumi järgset objekti koristuse või hoone lammutamise teenust, seda tavaliselt küll maksumusega mingi protsendi ulatuses kahjusummast. Ka on äririskina võimalik kindlustada näiteks rendi- või üüritulu kaotust.

Peale soodsa kindlustusmakse ja sobiva omavastutuse on mõttekas uurida kindlustuslepingu tingimusi, eriti kindlustatud riskide loetelu ja välistuste osas. Riskide liigituse ja käsitluse osas on seltside tooted väga erinevad. Nii liigitub lõhkekeha plahvatusest tekkinud kahju ühes seltsis tulekindlustuse, teises aga hoopis vandalismiriskide alla. Tavaliselt tuleb eraldi kindlustada ehitise konstruktsiooni klaaselemendid ja valgusreklaamtahvlid. Üldjuhul pole võimalik kindlustada kahjusid, mille on põhjustanud:

- sõda

- tuumakatastroof

- radioaktiivne aine

- mäss või riigipööre

- streik või lokaut

- terroristlik akt

- mõni muu analoogne sündmus.

Samuti ei kuulu kindlustamisele ehitise kõdunemisest või veetorustiku roostetamisest tingitud kahjud.

Ei piisa, kui kindlustusleping sõlmitakse kontoris, ilma et kindlustuse esindaja oleks kindlustatavat kinnisvara näinudki. Praegu paraku veel sellist käitumist kohtab. Nii võivad riski hindamiseks olulised asjaolud lepingusse märkimata jääda. Kindlustusseltsile esitatud andmete täielikkuse ja õigsuse eest aga vastutab kindlustusvõtja ja nii on erimeelsused seltsiga kerged tulema.

Ühepereelamute kindlustamisel peab lepingus fikseerima, kas on tegemist eramuga, kus elatakse aastaringselt või hoopis hooajalise kasutusega suvila või maamajaga. Hooajati kasutatavate hoonete kindlustusrisk on märgatavalt suurem.

Ehitise üle tuleb tagada pidev järelevalve. Kindlustusvõtja on kohustatud kinni pidama õigusaktidest, ametkondlikest normdokumentidest ja kindlustuslepinguga kaasnevatest ohutusnõuetest. Tuleohutusnõudeid reguleerivad aktid on Eestis üsna hästi läbi töötatud. Uute hoonete projekteerimisnormid rajanevad Euroopa Liidu direktiivil 98/106/EEC, mis reguleerib hoonete varustamise tulekahjuvastaste süsteemidega.

Olenevalt kindlustatava kinnisvara iseärasustest võib selts kehtestada täiendavaid ohutusnõudeid, seda ka kindlustuslepingu kehtimise ajal, juhul kui risk oluliselt suureneb.

Mida paremini on objekt kaitstud erinevate turvaseadmetega, seda madalam on kindlustusmakse. Loomulikult peavad tulekahjusignalisatsioon ja automaatsed tulekustutusseadmed ohu korral töötama.

Ohutusnõuete täitmise eest vastutavad lisaks kindlustusvõtjale ka isikud, kes:

- valdavad või vastutavad kindlustatud vara eest;

- kasutavad kindlustatud vara koos kindlustusvõtjaga;

- on kindlustuslepingus märgitud vastavaid kohustusi omavate isikutena.

Kindlustuskaitse ulatus sõltub konkreetsest kinnisvarast, ohutusnõuete rikkumisel või muude kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel aga tuleb arvestada kindlustushüvitise vähendamisega seltsi poolt või sellest ilmajäämisega.

Autor: Aare-Matti Inglist