Wall Street laskis aadrit

Nädala närviliselt saaginud Wall Streetil olid punases kõigi sektorite aktsiad ning kõik kolm suuremat indeksit tegid rekordilise kukkumise ? Dow Jones 5,6 protsenti, S&P 5,8 protsenti ning Nasdaq ligi 10 protsenti.

Washingtoni kogunenud juhtivate tööstusriikide G7 ministrid avaldasid siiski veendumust, et aktsiahindade langus maailmamajanduse häid kasvuväljavaateid ei tumesta.

?Turud kõiguvad, kuid majanduse fundamentaalnäitajad on USAs head ja Euroopas väga head,? ütles Saksa rahandusminister Hans Eichel.

Nii nagu 1987. aastal vallandas reedel laviini vaid üks number ? toona USA väliskaubanduse defitsiit, nüüd tarbijahinna indeks.

Esimese kvartali baasinflatsioon (ilma toidu- ja energiakomponendita) kiirenes aasta arvestuses 3,2. See on kiireim tõus viimase viie aasta jooksul, ületades prognoositu kaks korda.

Turud kardavad, et 16. mail intressipoliitikat arutav USA keskpank võib nüüd mõõduka tõusu asemel lühiajalisi intresse järsemalt tõsta, kuni 50 baaspunkti võrra.

Enne valitses ahnus, nüüd valitseb hirm,? ütles Bill Meeham, Cantor Fitzgeraldi peaanalüütik. ?Kui Nasdaq võis vaid paari kuuga tõusta 2600 punktilt 5000 punktile, on võimalik ka vastupidine.?

Reedel pagesid investorid valimatult nii uue kui ka vana majanduse aktsiatest, S&P indeksi viiesajast firmast tõusid vaid 11, neli neist kullafirmad.

Märtsi tipptasemelt on Nasdaq kaotanud kolmandiku oma väärtusest ehk enam kui 2000 miljardit dollarit.

?Paljudel tuleb jälle hakata ise elatist teenima,? ütles börsi rahavooge jälgiva Trimtabs. com direktor Charles Biderman, pidades silmas neid ameeriklasi, kes on börsil mängimiseks töökohastki loobunud.

Suurematest firmadest on tarkvarafirma Microsoft turuväärtus kümne kauplemispäevaga kahanenud 163 miljardit dollarit, firma asutaja Bill Gatesi vara on vähenenud 25 miljardit dollarit. Internetikaubamaja Amazon.com aktsia, mis detsembris maksis 106 dollarit, on langenud 47 dollarile.

Pärast reedest ?aadrilaskmist? jäi uudisteagentuuri Reuters küsitletud 30 analüütikust 29 siiski arvamusele, et USA keskpank jätkab mõõdukat intressipoliitikat, sest aktsiahindade langus on survet otsustavaks sekkumiseks vähendanud.

USA majanduses pole aga märkigi, et keskpanga viis intressitõstmist oleksid kasvu jahutanud. Prognoosid näitavad, et 1999. a viimase kvartali 7,3 kasvu järel jätkus aasta esimeses kvartalis kasv 5?6 tempos. Keskpank peab tasemeks, mis hinnastabiilsust ei ohusta, 3 protsenti.

Ka jaemüük suurenes märtsis oodatust kiiremini ja tööstustoodang kasvas 15. kuud järjest.

Inflatsioonistatistika aga näitab, et ?hinnatõusu pidurdanud tegurid, nagu dollari tugevnemine, maailmamajanduse nõrk seis ning toorainehindade langus, on kadumas,? ütles endine New Yorgi keskpanga peaökonomist Stephen Cecchetti.

Läinud nädalal avaldatud maailmamajanduse ülevaates hoiatab Rahvusvaheline Valuutafond süveneva tasakaalutuse eest USA majanduses. Nõudluse kasv on pakkumise ületanud 1996. aastast. Ebakõla on inflatsiooni asemel väljendunud jooksevkonto defitsiidi kasvus, mis 1999. a ulatus 3,7-le SKTst. Dollari on seni tugeva hoidnud kustumatu janu USA aktsiate ja võlakirjade vastu.

IMF kirjutab, et USA majandusbuumi taga on suures osas börsiralli, millel on otsene seos eratarbimise kasvuga. Säästude osakaal elanike kasutada olevatest tuludest on langenud 0,8-le 1990. aastate keskpaiga 5-lt. Eraisikute laenud on sõjajärgse aja kõrgeimal tasemel.

Pole kindel, et madalamad aktsiahinnad nõudlust vähendavad. Isegi kui Nasdaq kaotas üksi läinud nädalaga 25 väärtusest, on indeks langenud kõigest tasemele, kus oldi viis kuud tagasi. Sinnamaani, kus USA keskpanga juht Alan Greenspan 1996. a detsembris esimest korda ?irratsionaalse joovastuse? eest hoiatas, peaks Nasdaq kukkuma veel 61.

Autor: ÄP