Euroopa majandus vormis

Euroopa Komisjon ennustab äsja avaldatud kevadprognoosis, et Euroopa Liidu (EL) sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab tänavu 3,4 ja tuleval aastal 3,1. Riikide majanduskasvu tempo on erinev, kuid on hakanud tasapisi ühtlustuma. Suurim SKT kasv on Iirimaal (7,5) ja Soomes (4,9) ning väikseim Taanis (2).

Samal ajal on muu maailma SKT kasv veelgi kiirem ehk 4,1, tänu millele loodab EL tänavu suurendada eksporti 8,6 võrra. EK usub, et sel ja järgmisel aastal luuakse juurde neli miljonit uut töökohta, mis võimaldaks tööpuuduse kahandada 7,9 protsendile.

Euroopa Liidu riikide suurimaks probleemiks jääb inflatsioon, mis ELis keskmiselt kerkis veebruaris 1,9 protsendini. Teises kvartalis loodetakse selle mõningast alanemist, kui ilmneb odavnenud naftahinna mõju.

Majanduse hea seis on aidanud jõudsalt tasakaalustada riikide eelarvet. Tervelt seitsmes riigis, nende seas Soome, Rootsi ja Taani, on eelarve ülejäägiga. ELi riikide keskmine 0,4protsendine eelarvepuudujääk on madalaim 1970. aastatest peale.

Euroopa riikide majanduskasvu erinev tempo tekitab probleeme Euroopa Keskpangale, mis on sunnitud arvestama suurte riikide Saksamaa ja Itaaliaga, kus majanduskasv on suhteliselt nõrk ega saanud seetõttu eelmisel nädalal intresse tõsta, ehkki inflatsioon läheneb kahele protsendile ning rahamass (M3) kasvab kiiremini, kui keskpank sooviks.

Selle lõhestatuse tõttu ? osades riikides, nagu Iirimaa ja Soome, võib majandus üle kuumeneda ? püsib nõrk ka ühisvaluuta euro. Alles siis, kui majanduskasvu tempo Euroopas ühtlustub, saab intresse tõsta nii, et see ei ohusta eurotsooni põhiriikide konjunktuuri.

Analüütikud ennustavad uut või isegi kaht intressitõusu enne suve. Nad on veendunud, et vastasel korral kaotaks Euroopa rahapoliitika märgatavalt oma usaldusväärsust.

Autor: ÄP