17 aprill 2000

Kas aktsiakrahh USAs mõjutab ka Eesti majandust?

Küllap me oleme nüüd tugevamad kui 1997. a. Selles mõttes ma mingit katastroofilist mõju ei usu. Kogu finantssektor on ikkagi palju tugevam kui paar aastat tagasi. Mingi mõju kindlasti meile tuleb. Aga me oleme suuresti seotud Euroopa majandusruumiga, see natuke leevendab USA langust. Need mõjud, mis tulevad eurosüsteemi, kanduvad meile rohkem üle. Selge, et see meeldiv uudis ei ole ja midagi positiivset siin oodata pole. Iseasi, kui negatiivne see mõju on.

Mingit mõju võib olla laenuintressidele ja pigem pahemuse poole. Tarbimine ? ei usu, et siin on mõju nii tugev. Kui vaatame, milline on säästude osatähtsus ? ei usu, et proportsioonide muutusi tuleb.

Võib-olla on USA krahh veidi kaudsema mõjuga kui Venemaa kriis. Väliskaubanduse seosed võrreldes Põhjamaade ja Venemaaga on väiksemad, mehhanismid on pikema toimega.

Samas, kui Skandinaavias hakkab halvemini minema, omab see mõju meie eksportööridele. Soome-Rootsi majandusseisund on Eesti ekspordi arengu üks tähtsamaid tegureid. Kui sealt tulevad tagasilöögid, jõuab see ka siseturule ja sisetarbimisse. Aga oli ju isegi üllatus, et Eesti majanduslangus nii pikalt kestis, kuigi Euroopa tõusis. Ses mõttes ajaline nihe neis protsessides on, ja vahel suurem, kui üldisel globaliseerumise ajal võiks arvata.

Kui tuleb pikaajalisem üldine langus, kuu-kaks, võib see mõjuda investeerimiskliimale. Kes kindlasti kannatavad, on need, kes tahavad teha uusi emissioone ? investorid on praegu kartlikud. Ja seda mitte ainult infotehnoloogiaettevõtete koha pealt. Isu emissioonide järele on viimaste nädalate jooksul järsult kukkunud.

Kui vaadata teie krahhe ? 1997. a ja Vene kriisi mõju 1998. a ?, olin ma üllatunud, et nende tagajärjed Eesti majandusele olid küll tõsised, aga kaugeltki mitte nii tõsised, kui oleks võinud oodata. Seekord arvan, et mõju on väiksem kui Venemaa kriisil.

Kui ta veel kukub, siis tal mingi mõju on, kui ta hakkab majandusarengu kiirust ja ostuvõimet pidurdama.

Kindlasti oleme me tänu 1997.-98. a kriisidele karastunud, aga ega inimene ei õpi kunagi piisavalt. Kõik halb ununeb kahjuks kiiresti. Kui siin rahapakkumine peaks suurenema, lähevad paljud kaasa. Võib-olla need, kes said peksa, on ettevaatlikumad, aga uued tegijad on peale tulnud ja kõik ei saanud ka piisavalt peksa. Teisalt oleme me nii väike ja nii avatud, et kõik, mis maailmas juhtub, mõjutab meid märksa rohkem kui suure siseturuga majandust.

Me peame küll unistama stabiilsusest, aga samal ajal kogu aeg valmis olema ebastabiilsuseks.

Hetkel kuum