• OMX Baltic0,36%275,36
  • OMX Riga0,15%883,19
  • OMX Tallinn0,92%1 754,18
  • OMX Vilnius0,27%1 042,83
  • S&P 5000,77%5 859,85
  • DOW 300,47%43 065,22
  • Nasdaq 0,87%18 502,69
  • FTSE 1000,47%8 292,66
  • Nikkei 2251,58%40 232,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,03
  • OMX Baltic0,36%275,36
  • OMX Riga0,15%883,19
  • OMX Tallinn0,92%1 754,18
  • OMX Vilnius0,27%1 042,83
  • S&P 5000,77%5 859,85
  • DOW 300,47%43 065,22
  • Nasdaq 0,87%18 502,69
  • FTSE 1000,47%8 292,66
  • Nikkei 2251,58%40 232,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,03
  • 18.04.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas arvutada kasumimarginaali

Artiklis ?Kütusemüüjad koorivad? (14.04) kirjutas ÄP Eesti autokütuse jaemüügiturust ja bensiinihindadest ning kahjuks levitas väärinfot ASi Eesti Statoil kohta.
Loo esikaaneviites märgib ÄP: ?Bensiin 98+ maksis Statoilis veebruari alguses 9,20, kaks kuud hiljem maksab sellest märksa rohkem ka omahinnalt odavam ja enim müüdav pliivaba bensiin 95?. Tegelikult pole Eesti Statoil kunagi müünud ega ka müü praegu bensiini markeeringuga 98E+. Sellist kütusetähistust kasutab Neste. Selles sai iga vähegi kütuseturuga kursis olev inimene oma silmaga veenduda juuresolevalt fotolt.
Kahjuks on vale ka väide, et Eesti Statoili müüdav autokütus 98E maksis veebruari alguses 9,45 kr/l, mistõttu pliivaba 95 ei maksa praegu toonasest 98E hinnast ?märksa rohkem?, vaid vastupidi, vähem. Täiesti põhjendamatu on öelda, milline peab meie teenindusjaamas olema ühe või teise kütuse ?õige? hind.
Artiklis oli juttu Statoili kasumimarginaalist ning mõnes lõigus viidati analüütik Tõnis Oja arvamusele ning kasutati väljendit ?kütusefirma arvestuslik kasumimarginaal.? Sellist lähenemist Statoil muidugi vaidlustada ei saa. Kahjuks ütleb aga juba järgmine lõik artiklis, et ?eelmise sügiseni hoidis Statoil Eestis oma marginaali kogu aeg umbes krooni peal ja kui see allapoole langes, tõstis kohe hinda. Kui kasuminumber läks üle krooni ja 20 sendi, hinda alandati?. Selline sõnastus esitab infot kui kontrollitud ja vaieldamatut tõde ehk siis arvamust fakti pähe, mis kuidagi ei käi kokku hea ajakirjandustavaga.
Veel jõhkramalt eksib leht lugu illustreerivas graafikus, mis lugejaile demonstreerib Statoili pliivaba bensiini 95 hinna struktuuri. Graafiku allikaks on märgitud Äripäev. Andmeist vastavad tõele kütuse hind Rotterdamis ning käibe- ja aktsiisimaksu määr, Statoili kasumimarginaali kohta käiv on aga täielik vale.
Tõese tulemuse saamiseks tuleb Rotterdami hinnale esmalt liita hulgimüüja juurdehindlus, mis sisaldab ka transpordikulusid. Võrreldes saadud numbrit bensiinijaama hinnatablool rippuvaga, jõuame alles meie müügimarginaalini. Kasumimarginaali leidmiseks tuleb sellest lahutada Eesti Statoili tegevuskulud, töötasud ja neilt makstavad maksud, investeeringud jne. Nii, korrektselt arvutatav arv on kahjuks väga kaugel ÄP poolt faktina väljapakutust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele