Töötajate kvalifikatsioon ühtselt mõõdetavaks

Pädevate otsuste langetamise eeldus on piisava teabe olemasolu, seda nii ettevõtte kui ka riigi tasandil. Tänases infotulvas on vaja selgitada, milline teave on vajalik. Äraleierdatud käibetõdedega kutsehariduse materdamine seda ilmselt pole, selle taga võib näha ajakirjanduse kaudu kujunenud eelarvamusi ja teabe puudumist (vt Mihkel Pärnoja ?Inimkapital läheb üha enam hinda?, ÄP 11.04).

Edukas tööandja on mõistnud, et ettevõtte edu ja püsimajäämise pant on intellektuaalne kapital ehk iga töötaja oma oskuste, teadmiste ja hoiakutega. 1998. aastal Emori poolt tööandjate hulgas läbiviidud küsitluses pidas kutsestandardeid vajalikuks 96 protsenti vastanutest. Kaks kolmandikku ettevõtjaist näeb nende kaudu lihtsustuvat valiku tegemist töölevõtmisel, tööjõu kvalifikatsiooni paranemist.

On mõistetav, et ettevõtjaid vaevavad tõsiselt küsimused:

- kuidas hinnata töötajate teadmisi ja oskusi?

- mille alusel planeerida töötajate arendamist ja hinnata koolituse otstarbekust?

- kuidas olla kindel, et tunnistust omava töötaja teadmised ja oskused on tänapäeva nõudmiste tasemel?

- missugused kutsetunnistused kehtivad Eestis, millistel on rahvusvahelist kaalu?

Et korrastada suhteid tööjõuturul, delegeeris sotsiaalministeerium Kaubandus-Tööstuskojale ülesande luua töötajate kvalifikatsioonisüsteem.

Töö aluseks on detsembris 1997 valitsuses heaks kiidetud, mitmete tööandjate ja töövõtjate ühenduste, kutseliitude ning ministeeriumidega koostöös valminud kontseptsioon ja tegevuskava.

Kontseptsioonist tulenevad põhimõtted on lihtsad: töötajate kvalifikatsioon peab olema mõõdetav, mõõtmissüsteem omakorda ühtne ja võrreldav nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Konkreetsed mõõdulatid loovad selguse tööturu tänaste nõudmiste osas nii koolitaja kui ka töövõtja jaoks. Kutsetunnistus annab põhjust tööandjale selle omajat teistele eelistada.

See eeldab kokkuleppeid asjast huvitatud osapoolte vahel. Kokkulepete saavutamiseks tööturu osapoolte vahel on moodustatud 12 kutsenõukogu.

Kutsenõukogudesse kuuluvad selle majandussektori tööandjate ja -võtjate ühenduste, kutseliitude ja ministeeriumide esindajad.

Nõukogu tegevuse eesmärk on eri institutsioonide seisukohtade ja ettepanekute fikseerimine; konsensuse saavutamine töötajate kvalifikatsiooni- ja kutseomistamise süsteemi väljatöötamisel, rakendamisel ja arendamisel; osalemine töötajate ettevalmistuse vastavusse viimisel turu vajadustega.

Kutsestandard on kokkulepitud nõuete kogum kindla kutse või eriala eri tasemetel vajalikest teadmistest, oskustest ja isikuomadustest.

Standardite väljatöötamises on kaasa löönud üle poole tuhande eksperdi. Lisaks asjatundjatele ettevõtluspoolelt osalevad kõikides töörühmades ka koolide esindajad. Tänaseks on kutsenõukogud kinnitanud 80 sellist tööjõuturu mõõdulatti.

Paberile pandud kutseoskusnõuete järjest suurenev arv on selgelt nähtav, kuid väike osa kogu protsessi tegelikust väärtusest. Kutsestandardite alusel koostatud õppekavad hakkavad tulemust andma eeldatavasti mõne aasta pärast. Mõõtmatu väärtusega kasutegur aga kogu kvalifikatsioonisüsteemi loomisel on ettevõtjate ja koolitajate ühistöös sündiv vastastikune mõistmine ja usaldus. See on pinnas, millele järjest sagedamini on tekkimas koostöö koolide ja ettevõtjate vahel ning mida on teadmatusest loosungeid loopides kerge rikkuda. Positiivseid näiteid koostöö vallas on märksa rohkem, kui ajakirjanduse veergudelt leida võib (nt Elcoteqi ja TTÜ koostöö spetsialiste koolitamisel).