Hagijate ristikäik Microsofti vastu

Õigupoolest peaks Microsofti monopolismivastane kohtuasi mitte sedavõrd kübermaailma spetsialistid, kuivõrd juristid kaameks ehmatama. Sest viimaste vastutus inimkonna käekäigu eest ja võime seda hetkel kanda on osutunud nii tohutuks, et tavalise juriidilise koolihariduse piirides oleks seda võimatu isegi aduda.

Jälgides USA kohtuniku Thomas Penfieldi ja USA justiitsministeeriumi sõjakäiku Microsofti vastu, tuleb vaid ohata: issand, ole neile armuline, sest nad ei tea, mida nad teevad. Pole raske mõista USA Esindajatekoja enamusliidri, vabariiklase Dick Armey ütlemist: kui juba tuleks valida, kas lõhkuda maha USA justiitsministeerium või Microsoft, siis tema valiks esimese.

Võtame ajas tagasi. Sher-mani trustidevastane seadus, tänase Microsofti-vastase protsessi juriidiline alus, on 110 aastat vana. Seaduse idee oli ja on tänaseks jäänud lihtsaks ning primitiivseks nagu Marxi ?Kapitali? esimene köide. Iseseisvate ettevõtete vahelised sobingud turutingimuste kontrolli osas, samuti nagu suure turuosa kontrollimine ühe ettevõtte poolt annavad tulemuseks: a) hinnatõusu, mis võib viia tootja teenimatu ülikasumini; b) pakutava kauba kvaliteedi languse (tarbija satub ostmisel sundseisu, ka pahn tuleb ära osta, sest paremat kuskil ei ole); c) pakutava sortimendi vähenemise; d) palgatingimuste halvenemise.

Rusikareegline arusaam Microsofti ja tema Windows?ite domineerivast rollist turul peaks andma just nimelt need Shermani seadusega eeldatud järeldid. Paradoks on selles, et monopoolne seisund justkui antud juhul eksisteerib, aga midagi halba sellest ei sünni.

Microsofti toodete hinnad on stabiilselt alanenud (elimineerides toodete kvalitatiivseid muutusi, näitab seda professorite Leibowitzi ja Margolise uurimus), Microsofti tooted on kuude kaupa krooniliselt paranenud ja küberigurude palkadest ärme räägimegi ? need ületavad julgemaidki unistusi.

Võtame teise, juriidilise aspekti. Ainuüksi see, et paar silmaklapitatud juristi küsitavalt professionaalse (ja küsitavalt ausa! ? kui silmas pidada tema kogu föderaalset karjääri Clintoni administratsioonis) ministri Janet Reno ässitusel Microsofti-vastase loo üleüldse algatasid, langetas Microsofti aktsiate turuhinda ligi 20 võrra (Gates isiklikult kaotas 12 miljardit USDd).

Hagijakari pole väike: asja tsiviilkostjaiks on hakanud 19 osariiki (kes, mõistagi, pole küberrevolutsiooni heaks teinud mitte midagi) ja kaarnatena 120 arvutimaailma kõrval seisvat äbarikku ja pretensioonikat erafirmat. Ahvatlus on näha: USA tubakafirmade vastu võidetud miljardid on hullutavad ja Microsoft näikse olevat kullaauk, millest ammutada.

Inimloomus on paradoksaalne: üle 50 ameeriklastest kasutab täna Microsofti tooteid, usub, et just nimelt Microsoft saab teha neid paremaks, 67 küsitletuist leiab, et Microsoft on tarbijaile ebasõbralik ja on valmis toetama sõjakäiku selle vastu, mis on olnud Microsofti aus, õiglane ja ülimalt tagasihoidlik tasu tehtud töö eest. Adugem: Gates?i 100 miljardit on leivakooruke kogu inimkonna viimise eest uude maailma.

Juristide võimete ja staatuse hulka kuulub võime teenida inimese tundeid, massipsühhoosi olenemata sellest, mida see tegelikkuses võiks tähendada. Antud juhul jätab klassikaline äriõigus (ja Shermani seaduse sajandivanune ideoloogia) arvestamata kaks üliolulist asjaolu.

Esiteks: tänase maailma arengu üks aluseid on standardiseerimine. Tarbijana eelistame Windows?i sadadele keerulistele keeleprogrammidele, mis olid elujõus kümme aastat tagasi. See eeldab standardiseerijat (ja: standard ? su teine nimi on monopol!).

Teiseks: konkurents ei toimi täna enam mitte ühtede ja samade toodete, vaid tarbijavajaduste põhimõtteliselt erinevate rahuldamisviiside vahel. Ühe traattelefonifirmaga ei konkureeri teine, vaid mobiilside; näiteks praamifirma monopoli lõhkumiseks polnud vaja mitte teist samasugust, vaid silda samale kohale.

Kuidas ka poleks: õigusnormid uut materiaalset maailma luua ei saa. Põhimõtteliselt. Aga nad võivad panna ahelaisse selle loojad.

Jääb lohutama see, et Gates on teinud endale 15tunnised tööpäevad ja asunud ellu viima fantastilist unistust ?teise põlvkonna internetist?. Unistust meile kõigile.