Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Brittide edu on kannustanud taolist võimalust kaaluma ka Prantsusmaad.
Rootsis jääb otsus oksjoni kasuks siiski ilmselt ära. Esmalt sätestab telekommunikatsiooniseadus, et litsentsid tuleb jaotada ?põhjendatud alustel?. Oksjon seda tingimust ei täida. Teine põhjus on poliitiline. Aastatel 1991?94 võimul olnud Carl Bildti kodanlik valitsus korraldas kommertsraadiote tegevuslitsentside oksjoni. Tulemuseks oli, et mitmed jaamad pankrotistusid, kuna omanike raha kulus litsentsidele. Selline oli tollase opositsiooni ja praeguse valitsuse tõlgendus.
Rootsis tuleb novembris jagamisele kuni viis üleriigilist UMTS-litsentsi. Lepingud sõlmitakse kõige kiiremat ja kõige laiemat ala hõlmavat võrku pakkuvate firmadega.
Firmade ?iludusvõistluse? on seni korraldanud Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Portugal. Oksjoni on valinud Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Austria ja Belgia. Suurbritannias on viie litsentsi pakkumiste hind ületanud 20 mld naela piiri (31,8 mld dollarit), ületades valitsuse ootused enam kui neli korda.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?