Surnud loomade monopoli saab Järva jäätmekäitleja

Lähtuvalt eurodirektiivist tuleb 2007.?2008. aastaks likvideerida loomsete jäätmete väikesed matmiskohad. Eestis on praegu selliseid 125, millest enamiku võimalused on ammendumas.

Logistilistel põhjustel Järvamaale Türi või Oisu valda rajatava jäätmekäitlustehase arvestuslikuks maksumuseks kujuneb 140 miljonit krooni, mis sisaldab peale ehituse ja sisseseade ka kogumispunktide rajamise Saaremaale ja Hiiumaale. Tehase projekteeritud käitlemisvõimus on 60 000 tonni loomseid jäätmeid aastas.

Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti Meelis Kasemaa sõnul tekib 2002. aastal Eestis prognoosi kohaselt 42 000 tonni orgaanilisi jäätmeid ning 2010. aastal 54 000 tonni. Kava kohaselt kahe ja poole aasta pärast käivitatava tehase jaoks õnnestub toormest alguses kokku koguda ilmselt natuke üle poole.

?Hetkel tegeleme tehase rajamisest huvituva strateegilise partneri otsimisega,? ütles Kasemaa. Ta lisas, et umbes 20 firmale Euroopas saadetakse selle kuu lõpus pakkumine ning neilt oodatakse vastuseid juuni alguseks. Samas märkis Kasemaa, et Eestis tekkiv loomsete jäätmete kogus on paljude võimalike investorite jaoks liiga väike ning võrreldes näiteks Poolaga palju vähem atraktiivne. Lisaks otsib ministeerium tehase rahastamiseks vahendeid Euroopa Liidu fondidest Phare ja ISPA.

Kasemaa sõnul peab uus tehas võimaldama ümber töötada liha- ja kalatööstuste jäätmeid, farmides hukkunud loomi, jäätmeid väikestelt toiduainetöötlejatelt ja toitlustusettevõtetelt. ?Teostatav uuring peab näitama, kas on võimalik lisaks töödelda ka haiglajäätmeid,? märkis ta.

Praegu pärineb umbes pool Eestis tekkinud loomsetest jäätmetest lihatööstustest. Eesti suurematel liha- ja kalatöötlemisettevõtetel on praegu küll oma jäätmekäitlus, kuid see ei vasta euronõuetele. Kohalike valdade halduses olevates loomsete jäätmete matmispaikades kasutatakse enne jäätmete matmist traditsiooniliselt lupja või muid lagundavaid ja desinfitseerivaid aineid.

Eurodirektiiv jagab jäätmed madalate ja kõrgete riskidega jäätmeteks. Kõrge riskiastmega jäätmed, näiteks taudi surnud loomad, steriliseeritakse ning pärast seda kas põletatakse või maetakse maha, rääkis Kasemaa. Madala riskiastmega jäätmeid kasutatakse jahvatatud kujul loomasööda lisandina. ?Neist oleks võimalik katta pool Eesti söödakomponendina kasutatavast lihakondijahu vajadusest,? lisas ta.

Tehase detailplaneering peaks valmima 2001. aastal ning ehitustööde plaanijärgsel valmimisel peaks tehas käivitatama 2002. aasta lõpus.