Lootusrikas Vene majandus

Optimismiks annab alust rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody?s ja Standard & Poor?s (S&P) paranenud hinnang Venemaale. Kui finantskrahhist, milles investorid kaotasid väärtusetuks muutunud Vene riigiobligatsioonidega 40 miljardit dollarit, kuni senimaani leidsid nad, et välisinvestoritel on õigem Venemaast eemale hoida, siis nüüd nad enam nii ei arva. Nimelt sel nädalal tõstis S&P Moskva ja Peterburi krediidireitingu tasemelt CCC- tasemele CCC+. S&P andmetel kasvavad Peterburis kiires tempos otsesed välisinvesteeringud.

Ka Venemaa rahandusministeerium on ettevaatlikult naasnud finantsturule, emiteerides eile kodumaistele investoritele 5 miljardi rubla väärtuses riigiobligatsioone. Rahandusminister Mihhail Kasjanov on öelnud, et välisinvestoritele ei ole selliseid emissioone oodata enne aasta lõppu.

Moody?s tõstis äsja Venemaa obligatsioonide reitingu stabiilsest positiivseks, kuid jättis riigireitingu endiselt tasemele B3/CAA1. See tähendab, et Moody?se arvates võib Venemaa tulevikus taas laenumaksed peatada, millist arvamust S&P ei jaga. Moody?s rõhutab oma analüüsis: ehkki Vladimir Putini saamine presidendiks on olulise tähtsusega, tuleb Venemaal välisinvestorite usalduse taastamiseks veel palju ära teha.

Venemaa aktsiaturgudel püsib suhteline vaikus. Kõigi Vene firmade turuväärtus kokku on ainult 54 miljardit dollarit. Investorid ootavad Venemaa uue valitsuse koosseisu ja uut majandusprogrammi, mille president Vladimir Putin on lubanud teatavaks teha mais.

Analüütikud peavad lootusrikkaks endeks, et president Putini uueks majandusnõunikuks on nimetatud Majandusanalüüsi Instituudi juht 38aastane liberaalne ökonomist Andrei Illarionov, kes on teravalt kritiseerinud eelmiste valitsuste vigu ja on avaldanud arvamust, et praegu on soodne võimalus tuua pööre negatiivsesse arengusuunda.

Oma äsjastel esimestel välisvisiitidel Suurbritanniasse ja Ukrainasse on peatselt presidendiks kinnitatav Vladimir Putin pööranud palju tähelepanu majandusküsimustele. Kohtumisel Briti äriringkondade esindajatega lubas Putin, et tema valitsus tagab välisinvestoritele soodsa investeerimiskliima.

Ukrainas, mis viimastel aastatel on püüdnud läheneda läänele, püüdis Putin taastada strateegilist partnerlust, pakkudes sõjalist koostööd ja vabakaubanduslepingut. Surveavaldusena kasutas ta ära Ukraina võlga Vene gaasi eest, mis Ukraina andmetel on 1,4 mld ja Venemaa andmetel 2 mld dollarit.

Vene pangad ja ettevõtted huvituvad järjest enam Ukrainasse investeerimisest. Kahe riigi firmade ühinemisele annab eeskuju üleeile loodud hiidkontserni Russki Aljumini loomine, mille koosseisu kuulub Ukraina Mõkolajvski tehas. Vene naftafirma Lukoil ostis hiljuti 89 Odessa naftatöötlemistehase aktsiatest ja tunneb huvi Oriana naftakeemiatehase vastu. Enamiku ostude taga on Vene oligarhid, kes omal ajal said laenude vastu riigi käest väga odavalt kätte Vene riigiettevõtted ja kes nüüd püüavad Ukraina gaasivõlga ära kasutades haarata enda kätte parimaid Ukraina firmasid.

Autor: ÄP