Lõpetame riiklike sihtasutuste tegevuse

Äripäeva arvates peab riik loobuma raha ümberjagamisest riiklike sihtasutuste kaudu ning nende reorganiseerimise asemel fondide tegevuse lõpetama.

Riik ei pea võtma enda kanda ettevõtlusega seotud riske. Ettevõtjal on võimalik taotleda projekti elluviimiseks, tegevuse laiendamiseks ja toodangu eksportimiseks pangalaenu. Samuti on väikeettevõtjal võimalus saada tegevuse alustamiseks nn stardiraha, mis, tõsi küll, on üsna tagasihoidlik summa, 10 000 krooni.

Pangad mõistagi eelistavad riiklike sihtasutuste tegutsemist. Mis tahes ettevõtmise garanteerimine tähendab riski. Kui riik võtab garanteerimise enda ülesandeks, tähendab see eeskätt pankade riski maandamist ? läheb mingi projekt luhta, saab pank oma igal juhul kätte, ettevõtja kaotab ikka.

Eestis tegutseb viie ministeeriumi haldusalas tosin ettevõtluse toetusfondi. Majandusministeerium tahab nüüd üheksast (ümberkorraldustest jäävad kõrvale põllumajandusega seotud sihtasutused) moodustada enda juurde kaks ? ettevõtluse arendamise ja ettevõtluse garanteerimise sihtasutuse. Sihtasutuste tegevus on olnud killustatud ja palju on dubleerivaid ülesandeid. Koondades sihtasutused oma haldusalasse ja vahendades neile riigieelarvest raha, püüab ministeerium õigustada oma olemasolu. Pole ju majandusministeeriumi ühendamist teede- ja sideministeeriumiga kolmikliit veel päevakorrast maha võtnud.

Paraku ei kao rahulolematuse peamine põhjus ka siis, kui sihtasutusi üheksa asemel kaks jääb: riiklikud rahajagajad ei tegutse efektiivselt, nende administreerimise kulud on suured ning riigi raha vahendades puudub neil huvi ettevõtte käekäigu vastu. Neile heidetakse ette onupojapoliitikat: rahastamisotsused sünnivad tihti isiklike tutvuste mõjul. Sel, kas projekt on hea või halb, pole alati kaalu. Ei ole ka ettevõtjad toetusi alati sihipäraselt kasutanud.

Rahvusvaheliste organisatsioonide, sh IMFi uuringud kinnitavad, et see pole nii üksnes Eestis, vaid teisteski riikides. Kuid on ka positiivseid näiteid, võtame või meil viimasel ajal palju kõneainet leidnud soomlaste SITRA.

Küllap süüdistavad ümberjagamise ideoloogia pooldajad meid naiivliberalismis. Tahame lõhkuda ettevõtluse tugisüsteemi ajal, mil ettevõtjad kõige kibedamalt abi vajavad ? uute turgude otsimisel tuleb neil konkureerida läänes tuntud ning tugevate riiklike garantiide ja rahalise toetusega firmadega. Sellele tõsisele murele tuleb ettevõtjate organisatsioonidel lahendust otsida koos riigiga. Ettevõtluse krediteerimine jäägu siiski finantsasutuste pädevusse. Tõsi, pangad ei võta iga ettevõtjat jutule, sama võib aga öelda riiklike sihtasutuste kohta.

Riik saab ettevõtlust kõige paremini abistada sellega, et korjab neilt ära vähem raha teistele ümberjagamiseks. Esimese sammu on riik juba astunud, vabastades ettevõtted tulumaksust. See jätab firmadele investeeringuiks rohkem raha. Sama rada tulekski riigil edasi astuda ? vähendada üldist maksukoormat.