• OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,00%5 751,13
  • DOW 300,00%42 080,37
  • Nasdaq 1,45%18 182,92
  • FTSE 1000,14%8 202,39
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,52
  • OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,00%5 751,13
  • DOW 300,00%42 080,37
  • Nasdaq 1,45%18 182,92
  • FTSE 1000,14%8 202,39
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,52
  • 24.04.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hispaanlased huvituvad Eesti toodetest

Hispaaniast on üllatuslikult kujunenud Eestile oluline ekspordi sihtmaa. Eesti ekspordi maht Hispaaniasse suurenes hüppeliselt 1997. aastal.
Võrreldes Eesti ja Hispaania kaubavahetuse arengut Balti naabritega, on Leedu ainus, mille kaubavahetuse bilanss Hispaaniaga on positiivne. Ligi poole Leedu ekspordist Hispaaniasse moodustab vanaraud.
Hispaania osa Eesti väliskaubanduse bilansis on võimalik väärtustada kahtepidi. Ühest küljest, kaubavahetuse maht ei ole kunagi jõudnud isegi mitte ühe protsendini Eesti väliskaubandusbilansi kogumahust. Seega on tegemist Eestile justkui väheolulise kaubanduspartneriga.
Teisest küljest, jälgides eeskätt Eestist Hispaaniasse suunduva ekspordi dünaamikat, võiks järeldada, et Eesti tooted on just leidmas või leidnud koha Hispaania turul. Pidades silmas ekspordi mahu kasvu alates 1998. aastast ning hinnates seda ekspordi struktuuri taustal, võib oletada Hispaania osatähtsuse jätkuvat suurenemist Eesti ekspordibilansis. Samasugune tendents on jälgitav Prantsusmaa ja Itaalia puhul.
Samas valmistab üllatuse Eesti ekspordi taandareng kaubavahetuses Poolaga. Hispaaniaga võrreldes on tegemist lähituruga, mille puhul juba ainult transpordikulude väiksema osakaalu tõttu võiks kauplemine teoreetiliselt olla elavam. Sellele vaatamata on eksport langenud 1999. aastaks osatähtsuselt Hispaaniast tahapoole.
Impordi osas on Hispaania püsinud aastaid samal tasemel. Kui Eesti ekspordi mahu kasv püsib viimase kolme aasta tempos, siis selle aasta lõpuks on oodata Eesti-Hispaania kaubandusbilansi tasakaalustumist.
Positiivne on Eestist Hispaaniasse eksporditavate kaupade lai spekter: alates toorainest (vanaraud), lõpetades kõrgtehnoloogiliste toodetega (telefonside aparatuur). Ligi veerandi ekspordi mahust katavad paber, voodipesu, puuvillased kangad, mööbel ja selle detailid. Järjest suurem on nõudlus Eesti kasvuturba, saematerjali ja puitmajade järele.
Imporditakse Hispaaniast Eestisse peaaegu kõike. 1998. ja 1999. aasta andmete võrdlemine näitab siiski Hispaania traditsiooniliste eksportkaupade (veinid, puuvili, köögivili) osa suurenemist. Huvitav on aga see, et Eesti impordi struktuuris puudub glasuuritud keraamiliste plaatide osa, kuigi see on üks olulisemaid Hispaania eksportkaupu. Läti impordi struktuuris ulatub selle toote osa viiendikuni kogumahust.
Vaatamata kaugusele on Hispaania näol tegemist suure ja ostujõulise turuga, kus leidub ni?? Eesti toodetele. Eesti saatkonda laekuvad päringud kinnitavad Hispaania-poolse huvi kasvu. Sageli on huviorbiidis otsekontaktide loomine ettevõtetega, kelle tooteid on seni Hispaaniasse importinud Soome, Rootsi või Saksamaa vahendajad (kokkupandavad puitmajad, saematerjal, mööblidetailid).
Möödunud aasta jooksul on uue tendentsina lisandunud ettevaatlik huvi osta Eestist ehitusteenust. Kõik kokku viitab sellele, et Eesti-Hispaania kaubandussuhetes on praegu nn kompimisperiood, kus mõlemapoolne huvi on kõrge ja väikesi kaubapartiisid ostetakse tihtipeale turuhuvi väljaselgitamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 10:49
“Kujuta ette, kui saaksid teada, et sadu inimesi on käinud salaja su elutoas?”
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele