Tulumaksu tasumine kingituselt

Tulumaksuseaduse (TMS) §-de 49 ja 53 kohaselt peab residendist juriidiline isik ja ka Eestis filiaali kaudu tegutsev mitteresident maksma tulumaksu kõikidelt füüsilistele isikutele ning mitteresidentidele tehtud kingitustelt ja annetustelt. Lisaks eelnevale maksab residendist juriidiline isik tulumaksu ka TMS § 11 lg 1 nimetatud maksusoodustusega isikute nimekirja kandmata mittetulundusühingutele ja sihtasutustele tehtud kingitustelt ja annetustelt. Erandina ei maksustata selliseid kingitusi ja annetusi, millelt on § 41 alusel juba tulumaks kinni peetud või § 48 alusel makstud.

Sageli tehakse oma firma ja toodetava või turustatava kauba tutvustamiseks ning müügi edendamiseks äripartneritele ja tulevastele klientidele kingitusi. Kui kingitusi tehakse oma äritegevuse arendamise eesmärgil, on ilmselt tegemist reklaamikuluga, ja eeldusel, et tehing on korrektselt vormistatud, ei saa seda tõlgendada kui TMS §-de 51 või 52 alusel maksustatavat ettevõtlusega mitteseotud kulu või väljamakset. Kui reklaamitava kauba või teenuse ostjateks on teised äriühingud, käsitleb kingituse tegija loovutatud kingitust tõenäoliselt teisele äriühingule tehtud kingitusena ja seega ei pea ta sellelt tulumaksu tasuma. Samuti ei maksa tulumaksu kingituse saaja.

Esineb ka olukordi, kus kingituse eseme tarbimisomadustest lähtuvalt võib üheselt järeldada, et kuigi kingituse andja käsitles tehingut teisele äriühingule antud kingitusena, on kingituse tegelik saaja teise äriühingu töötaja vm seotud isik. Selline olukord võib maksukohustuse määratlemisel tekitada mõningaid probleeme.

Näiteks loovutab turismifirma uue reisimarsruudi tutvustamiseks oma kauaaegsele ärikliendile (firmale) tasuta välisreisi maksumusega 10 000 krooni. Selge on see, et reisiteenuse tegelik kasutaja ei ole teine firma, vaid inimene ja järelikult peab keegi ka maksu maksma.

Kirjeldatud olukorda on võimalik käsitleda erinevalt ja erinevalt tekib ka maksukohustus:

a) kingituse andja annab kingituse teisele äriühingule ja teine annab kingituse oma töötajale. TMS § 48 lg 4 kohaselt on igasugune töötajale antud kaup, teenus või rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus käsitletav erisoodustusena.

Seaduse mõttest ja rahvusvahelisest maksustamise praktikast lähtuvalt võiks erisoodustuseks olla vaid tööandja poolt tehtud kulu, mitte aga tasuta saadud hüve (kingituse) loovutamine töötajale. Kuna erisoodustuse paragrahvis ei ole seda põhimõtet korrektselt sätestatud, on ka tasuta saadud kauba või teenuse andmist töötajale võimalik pidada erisoodustuseks ja järelikult sunnitakse ettevõte, mis annab oma töötajale reisituusiku, maksma tulumaksu 3514 kr 26/74 määraga TMS § 48 alusel ja kogusummalt veel 33 sotsiaalmaksu 4460 kr sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 8 alusel;

b) kingituse andja annab kingituse otse teise juriidilise isiku töötajale ja maksab ise TMS § 49 alusel tulumaksu 26/74 määraga 3514 kr. Sotsiaalmaksuseadus töösuhtes mitteolevatele inimestele tehtud kingitustelt sotsiaalmaksu tasumist ette ei näe. Ilmselt ei ole turismifirma huvitatud, et lisaks reklaamkingituse kulule peab ta sellelt veel ka makse maksma, ja käsitleb oma reklaamikliendina teist juriidilist isikut.

Järelikult kingituse andja sellelt makse ei maksa ja kogu maksukohustus jääb kingituse saajale firmale. Kui aga kingituse saaja firma käsitleb saadud kingitust turismifirma poolt otse töötajale antud kingitusena, võivad maksud jäädagi maksmata. Kui saadud kingitusi raamatupidamises ei kajastata, puudub ka info töötajale antud erisoodustuse kohta.

Sellele ei tasu siiski lootma jääda, sest hiljemalt kingituse andnud äriühingu revideerimisel tuleb asi avalikuks, kuna revident võib huvituda teisele äriühingule loovutatud kingituse edasisest saatusest. Hilisemaid arusaamatusi äripartnerite vahel saab vältida sellega, et kingituse loovutamisel sõlmitakse kirjalik kokkulepe, milles kirjeldatakse, kes on tegelik kingituse saaja ja kumb pool vajadusel maksud tasub.

c) Teatud juhul võib inimesele suunatud toote kasutajaks olla siiski ka äriühing. Näiteks kui kingituse saajaks on firma, mis tegeleb turismiteenuste edasimüügiga, on reklaamkingitusena saadud turismituusikut võimalik kasutada oma töötaja lähetamiseks uue reisimarsruudiga tutvumise eesmärgil ning järelikult töötajale erisoodustust seoses tuusiku kasutamisega ei anta.

Autor: Jüri Kalda