Unistus oma traktorist

Koostöös Saksamaa mootoritootja Deutz-Motoriga ning sildade ja käigukastide tootja Zahnradfabrik Passauga ning Peterburis asuva traktoritehase Kirovski Zavod konstruktoritega on ASi Ikar ainuomanik Rein Vikard projekteerinud mitu väiketraktorit. Projektid on praegu rahapuudusel peatatud.

Kõige kaugemale on meeskond jõudnud kommunaaltraktoriga, mida saab vajaduse korral kohandada lund sahkama, liiva puistama, tänavalt tolmu imema, tänavaid kastma, tõstuki või isekallurina töötama. Ainueksemplarina valminud ideetraktorit on Otepääl katsetatud mitu kuud.

Vikardi sõnul on Saksamaa valitsus valmis toetama Eesti traktoritööstuse toetusfondi. ?Sakslaste seisukoht on, et Eesti peab oma tööstust arendama ise ja seetõttu astuma esimesed sammud,? räägib Vikard.

?Sakslased on nõus koos Eestiga taotlema Euroopa Innovatsioonifondist raha traktoritehase rajamiseks tingimusel, et meil on esitada neli kommunaal- ja neli põllumajandustraktori katseeksemplari.?

Vikardi hinnangul plaanivad nad traktoritehase rajamiseks taotleda Euroopa Liidust mitte vähem kui 600 miljonit krooni. ?Eesti esimene traktoritehas peaks asuma raudtee ääres ning soovitavalt vabamajandustsoonis,? seletab Vikard ning pakub tehase asukohana välja Valgat või Võru. Vikardi andmeil võiks tehase tootmismaht olla kokku 10 000 põllumajandus-, kommunaal- ja metsatraktorit aastas.

Traktori hinnaks kalkuleerib Vikard 0,5?0,6 miljonit krooni. ?See on Venemaal tehtud traktoritest kõrgem ja Lääne omadest madalam,? täpsustab Vikard ning rõhutab traktori eeliseid ? kõikide rataste pööratavust ja võimalust juhtida lisaseadmeid kabiinist.

Et nõutud kaheksa katsetraktorit koostada, on AS Ikar esitanud Eesti Innovatsioonifondile taotluse eraldada selleks 12,7 miljonit krooni. Lobi valitsuse tasemel on aidanud teha näiteks Krediidipanga president Rein Otsason, Valga maavanem Rein Randver ja eksharidusminister, Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Mait Klaassen.

Klaassen sõnab, et ta on kvaliteetsete traktorite tootmise projekti toetanud aastaid. ?Eesti ei saa minna ainult seda teed, et ostame kõike sisse,? põhjendab ta.

Rein Otsasoni sõnul on tema selles projektis tegutsenud nõunikuna. ?Olen andnud Rein Vikardile nõu, millistele nuppudele vajutada, et asi edeneks,? räägib Otsason. Ta lisab, et panga kaudu rahastamist pole nad arutanud, sest projekt on liiga toores.

Kõhklejad on ette heitnud ebapiisavat turu-uuringut. Rein Vikrad toetub 1997. aastal tehtud uuringutele: kuna Venemaal on traktoritootmine vähenenud kümneid kordi, vajatakse seal lähiajal üle 100 000 traktori aastas.

Vikard on arvamusel, et traktoritootmist ei saa rajada erakapitalile. ?Ma ei tea, kui kaua Saksamaa ja Venemaa partnerid soostuvad ootama Eesti riigi seisukohta,? on Vikard murelik.