24. aprill 2000
Jaga lugu:

Kas Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused on kasutamiskõlblikud?

EEA üldtingimused on autovedudes kõlbmatud.

Võrdlen CMR-konventsiooni ja Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (EEA) üldtingimuste autovedudele laiendatavat osa. Ei tahaks olla selle kliendi nahas, kes võimaliku kauba kahjustatuse puhul peab oma õigusi kaitsma uduse ja vähetuntud seaduseimitatsiooni ? EEA üldtingimuste ? abil, mis on autoveos kõlbmatud.

- Hind. CMR näeb ette veo käigus võimaliku kallinemise puhul saada selleks vajalik eelnev kooskõlastus maksjalt. EEA artikkel 6 lubab aga ?kui tekib vajadus tegutseda enne juhiste küsimist, teha seda kliendi riskil ja kulul?.

- Tähtaegadest kinnipidamine. CMR näeb ette konkreetse päevade arvu ja lihtsa seadusliku käigu, kuidas vastutust kirjalikult sätestada eelnevas veoleppes. EEA käsitlus lubab artiklites 5 ja 20 ?kauba mõistliku aja jooksul kohaletoimetamist?.

- Materiaalne vastutus. CMR sätestab selgelt vastutuse kauba vastuvõtmisel kehtiva hinna alusel. EAA artikkel 4 justnagu vabastab ekspediitori vastutusest, kui see tõendab, et ?...ta on hoolikalt kaitsnud kliendi huve?.

CMR vabastab vedaja vastutusest detailselt tõestatud süütuse korral. EAA artikli 16 puhul piisab ekspedeerija kui vedaja vastutusest vabastamiseks ainult ?kliendi viga või hooletus?.

- Erimeelsuste lahendamine. CMR näeb ette õigusliku lahenduskäigu. EAA aga lubab tellijaga eelnevate erimeelsuste puhul (kus ei ole sugugi veel selge vastutav pool) järgneva kauba veo puhul artikli 14 järgi ?...pandiks võtta tema kontrolli all olevaid kaupu?.

Selliseid erinevusi leiab veel hulganisti.

EEA üldtingimused määravad kliendi ja tema agendi (ekspedeerija) vahelised suhteid.

Üllar Lainela on töötanud transporditurul juba mõnda aega. Seetõttu on kahetsusväärne, et ilmselt ei ole ta aru saanud ekspedeerija rollist. CMR-konventsiooni ja EEA üldtingimusi ei ole võimalik vastandada või kõrvutada järgnevatel põhustel:

- Ekspedeerija on eeskätt kliendi agent, mitte vedaja. Kogu protsessis on ekspedeerija leping laiem kui veoleping ja selle tõttu on vaja reguleerida ka agendi ja kliendi vahelisi suhteid. Sellel eesmärgil ongi osas riikides olemas analoogsed kokkulepped, nagu EEA üldtingimused.

- Ekspedeerija kui agendi ja kliendi vaheline leping ei ole veoleping, vaid vedude korraldamise ehk kliendile vajaliku logistilise ahela käitamise leping. Seega tavaline tsiviilõiguslik leping ja EEA üldtingimused määratlevad poolte kohustused ja vastutuse piirid.

- Reeglina ei saa ekspedeerija kliendiga sõlmida rahvusvahelist veolepingut, kuna veondusoperaatori tegevus on litsentseeritud nii Eestis kui Euroopa Liidu riikides. Seetõttu saab ekspedeerija sõlmida rahvusvahelise kaubaveo lepingu ainult siis, kui ta on samaaegselt maanteevedude operaator ja tal on vastav litsents.

Lõpetuseks juhin tähelepanu asjaolule, et kui ekspedeerija on logistilise ahela käitleja, on tegemist vähemalt kahte tüüpi lepingutega: kliendi ja ekspedeerija vaheline ehk agendileping ning ekspedeerija ja vedaja vaheline veoleping, mis põhineb vastava veoliigi rahvusvahelistel konventsioonil või reeglitel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum