Logistika tähtsus ettevõtte juhtimises kasvab

Logistika on muutumas 21. sajandi ettevõtete üheks olulisemaks juhtimisfunktsiooniks. Paraku on paljude Eesti ettevõtete suhtumine logistikasse asjatundmatu. Majanduslikku efekti piisavalt analüüsimata soetatakse paljudes Eesti ettevõtetes juurde üha uusi, mahukaid investeeringuid nõudvaid logistika põhivahendeid, mille ekspluateerimine on ettevõttesisese vähese rakendatuse tõttu ebarentaabel. Samas vaevleb suur osa firmasid pidevas rahapuuduses.

Ettevõtjate seas levib seisukoht, et nende logistikaga on kõik korras, kuna transporditeenust ostetakse odavalt. Tegelikult on transpordikulud kogu logistilises ahelas suhteliselt väikese osatähtsusega. Reeglina ei suuda firmajuhid analüüsida, kui olulised ettevõtte majandusnäitajatele on tarnete kiirus, sagedus ja täpsus. Ei kalkuleerita, kas laovarude ja -kulude vähendamiseks tasuks rohkem kulutada transpordile või millist mõju avaldab hanke maht kaupade käsitlemise üldkuludele. Tihti unustatakse, et tarneprotsessi logistika efektiivsuse määrab logistiliste operatsioonide summaarne maksumus, mitte saadud ökonoomia ühes tarneahela lülis. Logistikas kehtib reegel, et suur majanduslik võit tarneahela ühes lülis toob kaasa ressursside ebaefektiivse kasutamise teistes lülides.

Tüüpiline on, et ettevõtte logistikakulusid ei käsitleda kompleksselt. Logistikakuludeks arvestatakse firmades sageli vaid kulud, mille kohta esitatakse väljastpoolt arveid. Näiteks ettevõttesisesed ladustamis-, jaotus- ja infovahetuskulud justkui ei kuulukski sellise käsitlusviisi kohaselt logistiliste kulude hulka, neid arvestatakse ebamääraselt ?paratamatuteks püsikuludeks?.

Ettevõtte edus on oluline, et logistikastrateegia kinnitatakse tipptasemel ning et logistikajuht kuuluks firma strateegilisse koalitsiooni ehk otsustajate hulka. Eesti firmades nähakse logistiku tööd tihti vaid vedude korraldamises. Tegelikult tuleb logistiliste protsesside juhtimiseks langetada otsuseid, mis kujundavad firma eri tegevusvaldkondi, hõlmates ostuprotsessi, rahavoogude juhtimist, ladustamist, transporti, investeeringuid. Tööülesannetest lähtuvalt peab logistikajuht olema firma võtmefiguur, sest ainult siis on võimalik kogu logistilise protsessi tervikut hoomav, efektiivne juhtimine.

Esmalt tuleb täpselt määratleda kõik firma logistilised tegevused. Ettevõte peab kaardistama logistika koondkulude struktuuri, kulude tekkepõhjused ja analüüsima finantsvahendite juhtimise võimalusi. Mitmed püsikulud, nagu ladustamine ja jaotustransport, saab logistika outsourcing?u (kolmanda osapoole logistika, vt ÄP 28.03.) abil muuta majanduslikult efektiivsemateks muutuvkuludeks. Logistikakulud muutuvad siis võrdeliselt kauba käibega ning on paremini juhitavad. Sisseostetud teenustes puuduvad nn peidetud üldkulud.

Autor: Tõnis Hintsov