26 aprill 2000

Kas Eesti Pank oskab avalikkusega suhelda?

Suhtekorralduse olemasolu ja tähtsus avastatakse alati kriisiolukordades. Siis tahavad ajakirjanikud maksimaalselt informatsiooni ja kui ei ole tehtud piisavalt ennetavat tööd, siis alati tekib infomüra.

Kriisisituatsioonideks tuleb valmis olla, nendega tuleb arvestada. Suhtekorraldus ei ole selline asi, et kui sul on mingi jama, siis võtad suhtekorraldaja, et ta hakkaks seda jama klaarima. Mis on Eesti tingimustes üsna tüüpiline. Oleks ikkagi oodanud piisavalt infot. Spekulatsioonid ei ole kunagi head ja mõjuvad halvasti ka Eesti Panga mainele. Seda ei tahaks. Eesti Pank on väga viisakas asutus.

Minu arust ei ole midagi ette heita ? info ootamatu arengu kohta tuli, küll napp ja hilistel tundidel. Eks me teooriat teame kõik ? tuleb anda korralikult kiiresti infot. Mõningase ootamise järel oli ju teada, kes kohusetäitjana jätkab. Olles ise olnud analoogsetes olukordades, kus on olnud ootamatud sündmused, ma mõistan, kuidas asjad sel õhtul toimusid.

Pressikonverentsi toimumise aja üle võib mõtiskleda, see oleks võinud varem olla. Ent iga juhtum on omaette juhtum, Selles mõttes ei hakkaks ma kedagi hukka mõistma.

Kommunikatsiooniteooria põhitõde on, et esmane info jääb domineerima. Kuid esmane info oli poolik ? teatati ainult lahkumise faktist. Igasuguse infovaakumi täidavad kohe spekulatsioonid.

Pressikonverents on alles neljapäeval ? suhtekorralduslikus mõttes täielik absurd. Ajalehed peavad ilmuma täna ja homme ning loomulikult küsitletakse teisi ja kolmandaid allikaid ja hakkab toimima lumepalliefekt. Ukski hilisem selgitus, põhjalik arstide konsiiliumi raport enam seda ümber ei lükka. Uudise teatavakstegemisele oleks pidanud kohe järgnema pressikonverents ? ka kell 20?21 oleks ajakirjanikud konverentsisaali ummistanud. Miinimum, mida oleks võinud teha ? AK otsesaates intervjuu Vello Venseliga.

Eesti Pangas töötas teabekorralduse süsteem tervikuna hästi. Poolik info ei lekkinud, enne kui asi otsustati avalikustada. Infoleke näitaks tõsiseid puudusi organisatsioonis kehtestatud kommunikatsioonirutiinide järgimises.

Negatiivne pool ? lakooniline ametlik teade ei saanud kohest täiendust EP nõukogu või tippjuhtkonna poolt.

Hilisõhtune aeg töötas Eesti Panga kahjuks, seega nii keerulistes olukordades tavaline ajamääratlus ei kehti. Ajakirjandus alustas kohe spekulatsioone, kuna kõige kõrgemal tasandil ei antud operatiivselt lisainfot. Tänu sellele tuli panga nõukogu esimehel hakata kohe järgmisel hommikul tegelema vigade paranduse ja spekulatsioonide ümberlükkamisega.

Hetkel kuum