Inno Tähismaa • 28. aprill 2000
Jaga lugu:

Miks ma tagasi astusin (Vello Venseli eileõhtune avaldus)

Alustaksin sellest, et tõeseks osutub ajakirjanduses üheks ebatõenäolisemaks peetav versioon, mille kohaselt ma loobusin keskpanga juhi ametist tervislikel põhjustel. Me keegi ei ole garanteeritud, et meie tervisega ei juhtuks midagi ootamatut, ja minuga juhtus just midagi ootamatut esmaspäeva ennelõunasel ajal - äkiline vererõhu tõus üle 220 koos lühiajalise 'pildi eest äraviskamisega'. Enne ma tervise üle eriti ei kurtnud, kuigi tegelikult esimese signaali sain veidi üle aasta tagasi analoogse juhtumi näol, mis oleks pidanud sundima mind suuremale ettevaatlikkusele.

Nüüd kronoloogiast. Esmaspäeva hommikul jätsin kõik kokkulepitud toimetamised pooleli ja peale medikamentide abil rõhu allasaamist ja arstiga esialgset konsulteerimist tegin oma raske otsuse loobuda ametisseastumisest, sest mingi järgnev analoogne üllatus tervisliku seisundi poolt võiks saada mulle saatuslikuks ning praegune seisund ei võimaldaks mul niikuinii ameti ülevõtmisega seonduvaid toimetamisi õigeaegselt sooritada, rääkimata Eesti Panga teovõimelisest juhtimisest tulevikus.

Informeerisin oma otsusest mind ametisse määranud Eesti Vabariigi Presidenti (Eesti Panga nõukogu esimees ei olnud kohal) ja leppisime kokku, et kui ma saan veelkordset autoriteetset kinnitust oma ebarahuldava tervisliku seisundi kohta, siis saadan ametlikud avaldused oma loobumisotsusega nii Vabariigi Presidendi katseleile kui ka Eesti Panga nõukogule hiljemalt 24 tunni jooksul. Sõitsin Rootsi oma hea tuttava erialaarsti poole testimiseks ja konsulteerimiseks, kust sain veenva selgituse, et mulle on absoluutselt vastunäidustatud töö suurt vastustust ja närvipinget nõudvas ametis ning edastasin vastavad avaldused kokkulepitud tähtajaks. Neljapäeva hommikul peale tagasijõudmist käisin veel kord analüüse andmas ja edasise ravi paikapanemiseks erialaarsti (juba kolmanda) vastuvõtul Tallinnas, mis kinnitas vastuvõetud otsuse õigsust.

Ajakirjanduses ilmunud versioone on küll palju, väga erinevaid ja väga huvitavaid, aga mul polegi mõtet hakata neid kõiki ümber lükkama, sest iga versioon nõuaks erinevat lähenemist ja selgitamist. Veel kord: ainuke põhjus oli ootamatult halvenenud tervislik seisund, millele kuidagi tagasikäiku anda ei saa, ent Eesti Pank vajab tugevat ja tervet juhti. Mul ei ole ka mingit soovi ega tahtmist nende huvitavate ent täiesti alusetute versioonide üle diskussiooni alustada.

Lisaksin seda, et eelnevalt juba osaliselt alanud panga juhtimise sisuline üleandmine mulle eelmise presidendi hr Vahur Krafti poolt toimus igati vastastikuse arusaamise vaimus. Loomulikult olid mul ka omad plaanid ja arusaamad, mis alati ei pruukinud kokku langeda seniste arusaamadega, ent edasise töö käigus oleksid need olnud lahendatavad. Küllap ka pingelisel tööl seoses kohustuste üleandmise-vastuvõtmisega oli mõju tervise äkilisele halvenemisele.

Millest mul on tõeliselt kahju ja tunnen suurt piinlikkust, on see, et ma osutusin mitte võimeliseks õigustama Vabariigi Presidendi ja Eesti Panga nõukogu mulle avaldatud usaldust töötamaks keskpanga juhina. Seepärast palun südamest vabandust nii Vabariigi Presidendi, Eesti Panga nõukogu, Eesti Panga töötajate kui ka kõigi teiste ees, kes minu püüdlustesse ja arusaamadesse igati soosivalt ja positiivselt suhtusid.

Lõpuks tahaks teatada, et praeguse tervisliku seisundi juures mul ei olnud lihtne seda kirja kirjutada. Tervise stabiliseerumine (loodetavasti) ja ravikuuride sooritamine nõuab rahu ja võtab teatud aja. Veidike liialdatult võiksin ütelda, et mul tuli teha valik, kas 'elus professor' või üpris suure tõenäosusega peatselt 'igavestele jahimaadele siirdunud pangajuht' - arstide arvamuse alusel ja perekonna toetusel valisin esimese võimaluse. Palun vabandada ka hilinenud selgituste pärast, aga tegelesin tõepoolest arstidega - õigemini nemad minuga.

27.04.2000, kell 18.15 Vello Vensel

Jaga lugu:
Hetkel kuum