2. mai 2000
Jaga lugu:

Eesti Raudtee ? kas mõistus on otsakorral?

Peaminister Mart Laar kirjutas IMFi memorandumisse Eesti Raudtee erastamise tähtajaks 31. detsembri 2000. Kiidusõnad konkreetsuse eest! Selle ajani jääb veel tervelt kaheksa kuud, mis sihipärase tegutsemisega annaks kindla peale tulemuse. Ometigi on seis tänaseks tundmatuseni hägustunud: aasta lõpuks ikkagi ei jõua, äkki liita raudtee hoopiski Tallinna Sadamaga jne. See näitab, et puudub poliitiline tahe, võib-olla isegi julgus otsustada.

Äripäev kutsub üles erastamisagentuuri, teede- ja side- ning majandusministeeriumi raudtee erastamist sel aastal lõpule viima.

Suund on õige ja mis lubatud, tuleb täita. Meelemuutus on seda arusaamatum, et raha oma vara korrashoidmiseks, veel vähem arendamiseks, riigil pole. Tänased erastamise vastased topivad riikliku nutumüüri sisse kaebekirjakesi tulusate ettevõtete mahamüümisest. Ent kus on need riigiettevõtete megakasumid? Selle asemel vaatavad vastu puseriti liipritega rohtuvad raudteeharud, mis lausa karjuvad paari miljardi krooni järele. Kas ei domineeri pigem arusaam, et las laguneb, aga vähemalt on oma?

Äripäev täheldab, et raudtee erastamine hakkab erastamisagentuuri käest kahetsusväärsel kombel sumbuma huvigruppide lobitegemisse. Asjade praeguse käigu juures ei toeta raudtee erastamist Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas kui üks suuremaid vedajaid, sest tal on soodsad lepingud niigi sõlmitud. Tuleb uus omanik, teab mis veel saab.

Eesti Raudtee vastu tunneb huvi Soome riigiraudtee, kelle turuosa Venemaa-suunal kogu aeg väheneb. Otsesele konkurendile müümine oleks kahtlemata viga. Võib-olla kardab Eesti isegi seda, et lõppkokkuvõttes saavad soomlased meie raudtee ikkagi enda kätte, vahepealsete investorite kaasabil. Kuid erastamislepingu saab vormistada nii, et raudteefirma edasimüümisel säilib riigi õigus aktsiad tagasi osta.

Küsimusi tekitab, miks ei püri Luukas ise raudteed erastama, raha tahasaamisega vaevalt probleeme tekiks. Kuid Luukasele on tõenäoliselt ägedalt vastu teised Eestis tegutsevad transiidifirmad, kes eelistaksid pigem meest väljastpoolt. Erastamise nõustaja leiab, et uue investoriga peab kaasnema ka uue oskusteabe lisandumine ? asi, mis võib siinsetel huvigruppidel jääda tagaplaanile.

Arutelu Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ühendamisest viib Eesti tupikteele ses mõttes, et sunnib riiki järgmise põlvkonna ettevõtjaks. Struktuuri korrastamise senised sammud, nt kauba- ja reisijateveo lahutamine, muutuksid nulliks, sest riiklikus omandis poleks vahet.

Erastamine ja välisinvesteeringud on Eesti majanduse kiirendusmootor. Kes ses kahtleb, otsigu Eesti Raudteele tagataskust hakatuseks paar miljardit krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum