2. mai 2000
Jaga lugu:

Kas erastajale on vaja anda raudteealuse maa hoonestusõigus?

Küsimus on erastamistehingu õiguskindluses. See, kuidas firma tegevust riigi poolt edaspidi kontrollida, on õiguslikult väga tugev argument, mis elab üle aastakümneid. Hoonestusõigus võimaldab riigil seda teha, muude lepingutega ei pea see aga nii olema. Hoonestusõigusleping on täiendav leping, millel on erilised omadused võrreldes aktsionäride või erastamislepinguga. Raudtee erastajaga võib pikemas tulevikus juhtuda ettenägematuid asju, ta võib näiteks pankrotti minna. Ent ka sellisel juhul jäävad hoonestusõiguslepingus sätestatud tingimused pidama. Nii et pigem oleks vaja seda lepingut täiendavaks õiguslikuks instrumendiks kõige halvemaks juhuks.

Hoonestusõigus ei ole mõeldud selleks, et selle pealt väga palju teenida, kasumi saamine võib olla reglementeeritud paremini aktsionäridevahelises lepingus, riik võib makse võtta jne. Rahalise küsimuse saab lahendada teisiti, aga õiguskindluse küsimuse saab hoonestusõiguslepinguga kõige kindlamalt lahendada.

Meie assotsiatsioon ei ole ei raudtee, elektriettevõtete ega sadamate erastamise vastu, aga küsimus on erastamise ajas, sisus ja vormis ehk selles, kuidas erastada. Sellisel kujul ja selliste garantiidega, nagu on valitsus välja pakkunud Eesti Raudtee erastamise, ei pea me seda õigeks. Teede- ja sideministri propageeritav maa hoonestusõiguse seadmine ei ole kõige parem lahendus. Hoonestusõigus küll võimaldab panna kõikvõimalikke servituute ? nt kui firma läheb pankrotti, ei toimu maa edasimüüki jm, kuid pahatahtliku erastamise puhul ei anna see ikka sajaprotsendilist garantiid, et meil ei teki hiljem probleeme. Nüüd tahetakse teha aga kirik keset küla.

Riigil on omad atribuudid ? territoorium, valvatav piir, keel, rahvuskultuur jm, ning territoorium võiks olla siiski riigi kontrolli all. See on ka (majandusliku) julgeoleku küsimus. Meie arvates on parem variant kontsessioon, mis võimaldab raudtee erastada tugevale tegijale, kes ei tõmba üksnes kasumit välja, vaid suudab ka investeerida, et hoida raudtee korras. Sõna ?kontsessioon? ei taha poliitikud enam suhu võtta, kuid see on hoonestusõigusest tugevam vorm, maa jääb riigile ja lepinguga saab erastada relsid, semaforid, elektroonika, IT jm.

Jaga lugu:
Hetkel kuum