4. mai 2000
Jaga lugu:

Kas äriseadustikus tuleks vähendada juhtimistasandeid?

Praegu äriseadustikus paika pandud juhtimistasandite süsteem ei ole põhjendatud. Ma usun, et valdavas enamikus Eesti ettevõtetest on nii, et tegevjuhtkond täidab ka juhatuse funktsioone. On antud lihtsalt juhatuse nimetus ja sellega asi piirdub. Tegemist on formaalsusega, mida tegelikus elus kellelgi vaja ei ole, sest tegelikult toimub ka praegu Eestis ettevõtte juhtimine kahel tasandil.

Mina näiteks olen tegevjuht ja juhatuse esimees. Peale esimehe meil rohkem kedagi juhatusse ei kuulu ja ka mina olen juhatuse esimees ainult sellepärast, et äriseadustik seda nõuab. Mujal maailmas ei julge ma sellist ametinimetust enda puhul kasutatagi, nagu juhatuse esimees.

Kolmetasandiline juhtimine on põhjendatud väga suurte ettevõtete puhul aga nii väikses ettevõttes, nagu on Kreenholm, kus töötab praegu ainult 5000 töötajat, ei ole sellel küll mingit mõtet.

Eesti naabrite juures on aktsiaseltsid jagatud kaheks ? börsiettevõtted ja mittebörsiettevõtted. Kuna Eestis sellist jaotamist ei tehta ja 400 000 krooni, mis nõutakse minimaalseks aktsiakapitaliks, on ääretult pisikene aktsiakapitali suurus, siis nendest aspektidest lähenedes võib öelda küll, et meil ei oleks nõukogu vaja. Nõukogu on vaja suurtele firmadele.

Teisalt on nõukogu näol tekitatud Eestisse selline sümpaatne koht, mis on väiksemate firmade omanikele omamoodi peitupugemise lüüs. Mõtlen omanikke, kes taipavad, et nende roll tegevjuhina rikub asja ja parem on tegeleda strateegilise juhtimisega.

Üheltpoolt on Eesti probleem selles, et ettevõtted on kolmetasandilise juhtimise jaoks liiga pisikesed aga teisalt on tegemist varjupaigaga suuromanikele, kes saavad aru, et firmale on parem, kui nad tegevjuhtimisest eemalduvad.

Meie äriseadustiku põhimõte tuleb Saksa seadustikust. Eestis on kolmetasandiline juhtimissüsteem kohustuslik ainult aktsiaseltsidele. Osaühingute puhul on võimalik rakendada kahetasandilist süsteemi, kus puudub nõukogu.

Põhimõtteliselt ma arvan, et suuremate äriühingute puhul Eestis kasutatav kolmetasandiline struktuur ennast õigustab. Täna ei ole vaja Eesti õigussüsteemis selliseid muudatusi teha, sest seadus on küllalt paindlik. Aktsiaselts ettevõtlusvormina on mõeldud suurtele ettevõtetele, kes on võimelised minema börsile ja kellel on potentsiaali saada tõeliselt avatud ettevõtteks. Eestis on selliseid ettevõtteid suhteliselt vähe.

Üheksakümnendate aastate esimesel poolel oli kaks võistlevat äriõiguse kontseptsiooni ? Saksa ja Rootsi. Tookord valiti Saksa õigusel põhinev süsteem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum