Jaga lugu:

Kas Eesti saaks hakkama ilma keskpangata?

Kas Eesti saaks hakkama ilma keskpangata?

Mul ei tule esimese hooga peale Luxembourgi meelde ühtegi eredat näidet riigist, kus keskpank puuduks. Ja ka Luxembourg oli eurotsooniga ühinedes kohustatud oma keskpanga looma (siin võiks ka vastuse lõpetada: 'ei saa hakkama'.

Veidi konkreetsemalt. Keskpanka saab vaadelda kui kaheosalist süsteemi. Esiteks on ta riikliku rahasüsteemi tehnilise keskkonna lähtekoht (arveldused, emissioon jms). Seetõttu kasutatakse nimetuse 'keskpank' asemel ka teisi (näiteks Monetary Authority HongKongis) Teiseks on keskpank stabiilsele rahalisele keskkonnale suunatud rahapoliitika kujundamise keskus.

Sealjuures on ka fikseeritud kurss kui üks paljudest rahapoliitika variantidest.

Kui esimene ülesanne tekib 'tehnilistel' põhjustel, siis teine ülesanne tuleneb ajaloolisest kogemusest, et raha stabiilsuse tagamisel on ühiskonnas mitmeid lühiajalisi karisid (ja need karid ei ole välistatud mitte ühegi rahasüsteemi raames, sh ka teise riigi valuuta kasutusele võtu korral). Seetõttu tasub anda rahapoliitika üldise seadusliku ülesande raames Valitsusest sõltumatute keskpankade kujundada, et teised riigile tarvilikud huvid ei kipuks seda segama.

Eesti majandusel, nagu igal teiselgi majandusruumil, on normaalseks toimimiseks vajalik stabiilne rahaline keskkond. Kuniks meil paremaid alternatiive ei pakuta, on sestap vaja ka keskpanka mõlema eeltoodud ülesande täitmiseks. Ei ole näha süsteemi, mis toetaks seda majanduse üht alustala paremini.

Veelkord: ka tulevane Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga liitumine ei tähenda, et Eestist keskpank kaob. Erinevus tekib vaid sellest, et siis on rahasüsteemi stabiilsuse tagamise taga mitte ainult rahvuslik keskpank, vaid Euroopa Keskpankade Süsteem, kus Eesti loodetavasti osalema hakkab.

Jaga lugu:
Hetkel kuum