Rannavalves tiheneb konkurents

Kui mullune kuum suvi viis märga hauda viimase nelja aasta vältel kõige rohkem inimesi, siis tänavune tavapärasest suurem vetelpäästjate arv annab lootust ohvrite arvu vähendada, kirjutab Postimees.

Aastakümneid tegutsenud Eesti Vetelpäästeühingu kõrval on viimastel aastatel vetelpäästeteenust pakkunud ka turvafirmad, päästeteenistused ning teiste asutuste, ühingute ja firmade spetsialistid. Kolm suuremat vetelpäästetöö tegijat on turvafirma ESS, Eesti Vetelpäästeühing ja päästeteenistus. Seda, millisesse randa ja mitmeks kuuks on vetelpäästjat vaja ning kellelt seda teenust tellida, otsustab kohalik omavalitsus.

Sel kevadel koolitas turvafirma ESS päästeteenistuste spetsialistide abil 32 suvehooaja vetelpäästjat Lõuna-Eestisse ja 22 Tallinna. Lõuna-Eestis asub ESS vetelpääste ülesandeid täitma Elvas Verevi järve ääres, Otepääl Pühajärve rannas ja Võrus Tamula järve rannas. Tallinnas lähevad ESSi hoole alla Pirita, Harku ja Stroomi rand. Mujal Eestis asub ESS rannavalvesse Pärnus ja Ida-Virumaal Kauksis.

Olenevalt kohaliku omavalitsuse soovist asuvad ESSi spetsialistid neis randades tööle mai keskel, lõpus või juuni alguses.

ESS Lõuna rannavalve turvajuht Gunnar Aasmäe ütles, et ESSi vetelpäästjad täidavad lisaks ka turvatöötaja ülesandeid, hoolitsedes korra eest rannas. Lõuna-Eesti randades kestab ESSi vetelpäästja-turvatöötaja tööpäev hommikul kella kümnest õhtul kümneni, Tallinnas üheksast üheksani, Pärnus ja ilmselt ka Kauksi rannas kümnest kaheksani.

Eesti Vetelpäästeühing jätkab tänavu suvel vetelpäästega Hiiumaal Kärdla ja Ida-Virumaal Toila rannas. Lisaks on ühingul kolm jaama, kus on vetelpäästevalve kogu aasta vältel.

Päästeenistuse vetelpäästjad asuvad saabuval suvel valvama Tallinnas Kakumäe rannas, Haapsalu rannas ja ilmselt ka Vääna-Jõesuus.

Aasmäe nimetas vetelpääste vallas tihenenud konkurentsi igati tervitatavaks, sest tänu sellele paraneb kvaliteet ja võidab eeskätt rannakülastaja.

Hetkel kuum