Jaga lugu:

Finantsjärelevalve toob pinged

Eesti Pank ja väärtpaberiinspektsioon ei toeta valitsuse kava luua ühtne finantsjärelevalve iseseisva valitsusasutusena, mis töötaks rahandusministeeriumi valitsusalas ja alustaks tegevust 2002. aasta veebruaris, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskpanga ja väärtpaberiinspektsiooni arvates peaks finantsjärelevalve asutus olema avalik-õiguslik, mis tagaks efektiivse toimimise hetkepoliitikast sõltumata.

Rahandusministeeriumi väitel pole aga ükski avalik-õiguslik asutus seni Eestis edukas olnud. Skandaalsete näidetena nimetas rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan Hüvitusfondi või Liikluskindlustusfondi tegevust, samuti vastutusprobleeme ülikoolides ja teatrites.

'Seni ei ole kaudse ja avalikkuse kontrolli mehhanismid avalik-õiguslike institutsioonide puhul tööle hakanud. Kuna segaseks on jäänud nõukogu funktsioonid ja vastutus, ei saa selle negatiivse kogemuse tõttu loobuda väga edumeelsest lahendusest,' selgitas Eesti Panga asepresident Helo Meigas.

Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste peab valitsuse otsust loomulikuks, sest sama tee on valinud ka paljud teised riigid. 'Kuna Eestis on järelevalveasutused väga väikesed, siis annab ühendamine võimaluse ökonoomsemalt kasutada üldtöötajaid, spetsialistide osas ei muuda see midagi,' kommenteeris ta.

'Vastuargument on see, et valitsustel tulevad teinekord vastu valimisi hullud mõtted ka järelevalve osas, nii et need võivad mõjutama hakata järelevalveasutuse otsuseid,' märkis Järvan.

Jaga lugu:
Hetkel kuum