6. juuni 2000
Jaga lugu:

Äripäev: SKT tõusuprotsent jõuab veel kasvada

Täna avaldatud esimese kvartali majanduskasvu number oli ainult +5,2%. Mööname, et olime oma prognoosides ajast ees, samas oleme veendunud, et järgmises pressiteates korrigeerib statistikaamet esimese kvartali kasvunumbreid oluliselt ülespoole, kirjutab Äripäev homses juhtkirjas.

Mida hilisem hinnang, seda kõrgemale 1999. aasta kõik kvartalid kerkisid, erand pole ka tuliseid vaidlusi põhjustanud selle aasta algus. Ei vaja tõestamist, et tõusuperioodil tuleb täpsema statistikaga alati lisa. Sestap pole pessimismiks alust.

Miks on siiski nii, et majanduskasvu number ei toetanud täiel määral tööstustoodangu müügi, ekspordi, transiidi, turismi ja tarbimise järske kasve? Loetletud näitajates avaldus eelkõige kaupade ja teenuste müügi hoogustumine, alles mille järel tuleb tootmistegevuse laiendamine. Massi põhiomadus on inerts, Eesti majandus oli alles lõpetamas eelmist kokkutõmbuvat tootmistsüklit, realiseerimas varem toodetud väärtust. Just edukale müügile viitab käibemaksu hea laekumine.

Kvartali võrra ette rutates: automüüjatele oli mai kahe viimase aasta tippkuu. Silmapaistev müügiedu viib ettevõtja mõtted laiendatud tootmistsükli käivitamisele, teenitud kasumi reinvesteerimisele. Pärast tootmise laiendamist hoogustub majanduskasv veelgi. Järgmist tootmise täistsüklit iseloomustab suurem sotsiaal- ja tulumaksu laekumine, tööhõive paranemine.

Küllaltki iseloomulik on näiteks ehitus, mis käib majanduskasvuga selgelt vastandfaasis: suurejoonelised lepingud sõlmitakse tipus, ehitamiseni jõutakse alles langusel, võrdle kasvõi SAS Radissoni hotelli.

Tugev dollar on ergutanud meie dollaripõhjalist eksporti, kuid summaarne mõju läbi kütusehindade tõusu on tunduvalt väiksem. Kui liigutakse vähem ringi, on üldine aktiivsus kindlasti väiksem. Majanduskasv on loodetust aeglasem olnud muudelgi põhjustel.

Välisinvesteeringutes valitseb stagnatsioon, kuna viimase aasta jooksul pole erastatud ühtegi suuremat riiklikku struktuuri. Hoiused kasvavad kiiremini kui laenud, mis näitab, et raha kahjuks seisab. Põllumajanduse osatähtsus teeb arenevale riigile omast vähikäiku, välisturgude seisundist sõltuvalt on ka Eesti absoluutnumbrid vähenenud, mida ei saa aga kahjuks ravida dotatsioonide enesepettusega. Tööpuudus on pigem eelmise aasta majanduslanguse tagajärg (samuti inertsiga) kui esimese kvartali tagasihoidlikuma SKT põhjus. Majanduse kasvades hakkab tööpuudus kindlalt vähenema.

Äripäev on veendunud optimist - hiljemalt 1. augustil, andmete täpsustamise aegu, saame rõõmsamaid uudiseid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum