Andres Kärssin • 8. juuni 2000 kell 22:00

Kordusõppused kas oht pangalaenule?

Alates maist kehtiv uus kaitseväeteenistuse seadus näeb ette, et kordusõppustele kutsutud meestel ei säili erinevalt varasemast keskmine töötasu, vaid nad saavad palka kaitseväes kehtiva palgamäärustiku järgi. ?Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase ametipalka, auastmetasu ja väljateenitud aastate tasu,? seisab seaduses.

See on toonud ärevuse nii mitmegi kordusõppusele oodatava reservväelase hinge, kes kardavad, et mõni nädal laigulises mundris metsaelu riigi leival seab löögi alla nende kohustuste täitmise panga ees. ?Inimest karistatakse asjade omamise eest,? kurdab üks õnnetu kutsealune.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko hinnangul pole asi sugugi hull. ?Tööandjal on võimalik säilitada töötaja palk õppekogunemise vältel, kui asi vormistada ametialase lähetuse või tööalase koolitusena,? märgib ta. Mikko lisab, et näiteks reservohvitseride kursusel osalenutega ei tekkinud palga asjus mingeid probleeme.

Pealegi on õppekogunemised Mikko sõnul olnud nii harvad ja lühiajalised, et tohiks erilist mõju maksevõimele avaldada. ?Totaalsed kordusõppused alles hakkavad tulema,? nendib ta samas.

Seaduse järgi saab reservväelasi kordusõppustele kutsuda mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul ? ohvitsere kuni 30 päevaks, allohvitsere kuni 21 päevaks ning sõdureid kuni 14 päevaks.

Reservis oleku kestel võib ohvitsere kohustada kogunemistel osalema kokku kuni 12 kuuks, allohvitsere kuni 9 kuuks ja sõdureid kuni 6 kuuks.

Seega kuigi riigil on kohustus kompenseerida reservväelase palka, pole seda võimalik teha täies ulatuses, sest muidu käriseks kaitseministeeriumi eelarve. Ning Mikko arvates peaks palgaprobleeme lahendama ühiskondliku kokkuleppe teel ehk teisisõnu võiksid tööandjad maksta õppustel osalemise ajal keskmist palka. Mingit sundi ettevõttel aga riigilt kohustuste üle võtmiseks ei ole.

Lisaks on raske arvutada näiteks müügimehe keskmist palka, sest tema töötasu on otseses sõltuvuses töö tulemusest.

Pangad on valmis hädalistele poolele teele vastu tulema ning andma aastase maksepuhkuse. ?Tarbimislaenu puhul on võimalik peatada laenumaksed, kuid intressi tuleb ikka edasi tasuda,? ütleb Hansapanga eralaenuosakonna juhataja Aivar Jõgi. Ta lisab, et maksepuhkust on võimalik välja võtta mitmes osas.

Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialist Triin Messimas lausub, et kuigi standardtingimused võimaldavad 12kuulist maksepuhkust, pole välistatud ka teisi lahendusi. ?Pank pole lepingu katkemisest huvitatud.?

Hetkel kuum