Jaga lugu:

Iga kolmas kindlustushüvitise taotleja ülehindab kahju

Kindlustuspettuse kahtlusega on ekspertide hinnangul kolmandik liiklusavariidest, kus kahjukannataja pöördub hüvitise saamiseks kindlustusseltsi poole, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sampo Eesti Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi sõnul on see õige juhul, kui siia hulka on arvatud ka vaidlused kahju suuruse üle.

'Kahjuks on selline tendents, et kahju kannatajad taotlevad suuremat summat, kui neil on tegelikult õigus saada,' ütles Link ja lisas, et näiteks Sampo ei pea seda pettuseks, vaid läbirääkimiste küsimuseks

Kõige rohkem avariisid teevad paari-kolme aasta vanused autod, mille liisinguleping on kohe lõppemas. Tavaliselt tunnistab end sellises liiklusõnnetuses süüdi üle 10 aasta vanuse odava auto juht.

'Siin on võimalik teha kokkulepe, et odava auto juhile antakse natuke raha, et saada kindlustusfirmalt kätte garantiikiri 60 000kroonise remondi kinnimaksmiseks,' tähendas Nordika Kindlustuse kahjukindlustuse osakonna juhataja Rein Reinpõld.

Balti Autoliisingu ASi klienditeeninduse juhi Karmo Kaarese sõnul võib põhjuseks olla asjaolu, et liisingulepingu lõppedes peavad paljud autojuhid oma auto välja ostma või liisingufirmale tagasi andma. Tagastamisel vaatavad spetsialistid auto üle ning vigastused peab auto valdaja kinni maksma.

'Liisinguperioodil on tekkinud kindlasti väiksemaid vigastusi, mida ei ole kindlustusjuhtumitena registreeritud ja enne müüki üritatakse auto kindlustuse abiga korda teha,' selgitas Kaares.

Liikluskindlustuse Fondi hinnangul on kindlustustariifid petturitele makstavate summade tõttu umbes 15-20 protsenti kõrgemad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum