13. juuni 2000
Jaga lugu:

Kas maksuvabastus kontsertide korraldajatele on põhjendatud?

Minu jaoks väljendab maksuvabastus valitsuse hoiakut uue tööstusharu tekkimise suhtes. Eestis ei ole veel väga palju arutatud teemal, et mis asi on meelelahutus- ja kultuuritööstus. Et milline osa on sellel sektoril riigi majanduses. Küll räägitakse aga meediatööstusest ja reklaamitööstusest.

Piletite käibemaksuvabastus aitab meelelahutus- ja kultuuritööstusel jalgu alla saada. Suure turuga maades, nagu USA, on meelelahutus ja kultuuriäri väga kõrge kasumimarginaaliga, aga tema riskiaste on ka väga kõrge. Ühe kontserdiga võid saada hea õnne korral miljonäriks, aga võid ka hävida.

Teine asi, mida ma pean praeguses situatsioonis õigeks, on see, et kadus ebavõrdsus riiklike ja eraorganisatsioonide vahel. Kui näiteks Tarvo Krall ja Anne Veesaar otsustasid teha muusikali, siis pidid nad piletite pealt tasuma käibemaksu. Kui aga riiklik teater seda tegi, siis said nad pileteid müüa käibemaksuvabalt. Samamoodi tehti erisus Eesti Kontserdile.

Kui maksustamisel kavandatakse mingeid muutusi, siis on oluline, et see võrdsus riiklike ja eraorganisatsioonide puhul säiliks.

Mina laseksin sellel valdkonnal veel ennast koguda ja käibemaksuvabastus peaks jääma.

Praegune olukord meelelahutusürituste korraldajate maksustamisel on tekkinud riiklike etendusasutuste kuluaaritöö tagajärjel.

Kui aasta tagasi soovis valitsus, et etendusasutused hakkaksid maksma käibemaksu, hakkasid riiklikud etendusasutused protesteerima ning leidsid, et tegemist on rahvuskultuurile vaenuliku sammuga.

Lisaks hakkasid protesteerima etendusi korraldavad erafirmad, kes õigusega rõhutasid, et riiklike ning erafirmade vahel ei tohi vahet teha.

Millelt me siiski maksu võtmata jätame ning keda maksusoodustusega toetame? Meie olukord tõestab ilmekalt, et mingisugune käibemaks peaks etenduste korraldamise pealt olema, rahvuskultuuri arengut on aga märksa otstarbekam korraldada otseste toetuste kaudu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum