Allan Soon • 29 juuni 2000

Eesti Raudtee kasum eelmisel aastal 113 miljonit

AS Eesti Raudtee täna üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustulemuste kohaselt oli ettevõtte realiseerimise netokäive 1999. aastal 1 401,4 miljonit krooni, mis ületas varasema aasta käibe 14% võrra. Eesti Raudtee teenis eelmisel aasta puhaskasumit 113,1 miljonit krooni. Riigieelarvesse kantakse 7,5 protsenti kasumist.

Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus Kuusmann ütles, et ettevõtte areng on olnud plaanipärane ja firma majandustulemused väga head. 'Eesti Raudtee on Ida- ja Kesk-Euroopas üks paremini töötavaid raudtee-ettevõtteid, mis on suuresti eduka restruktureerimise tulemus,' lausus Kuusmann. Eesti Raudtee kasum suurenes 1998. a. võrreldes 46 miljoni krooni võrra, ettevõtte tegevustulukus oli 10,5%.

Kuusmanni sõnul on Eesti Raudtee põhitähelepanu suunatud raudtee infrastruktuuri ning vagunipargi kaasajastamisse, et tagada raudtee suurem läbilaskevõime ning raudteevedude turvalisus. Ettevõte investeeris eelmisel aastal 1,4 miljardi kroonise käibe juures põhivarasse 592,6 miljonit krooni, millest suurem osa läks Tallinn-Narva raudteeliini kapitaalremondiks.

91,2% ettevõtte netokäibest moodustasid tulud kaubaveost ja lisateenustest, 8,2% mitmesuguste muude teenuste osutamisest ning 0,6% reisijateveost. Arvestades kapitaliseeritud kulusid oma tarbeks põhivara valmistamisel ning muid äritulusid olid äritulud eelmisel aastal 1 426,5 miljonit krooni ehk 8,3% enam kui 1998. aastal.

Kuusmanni sõnul näitab ettevõtte käibekasv eelkõige kaubavedude mahu suurenemise jätkumist. 1999. aastal sai Eesti Raudtee kaubaveost tulu 1 190,4 miljonit krooni. 49,7% kaubaveo kogutulust andsid nafta ja naftasaadused. Kasvutendents jätkub ka käesoleval aastal. Keskmine tulu ühe veetud tonni kohta oli 32,08 krooni ehk 4% enam kui 1998. aastal. Nimetatud näitajat aluseks võttes on Eesti Raudtee poolt rakendatud veotariifid ühed madalamad Euroopas.

Eesti Raudtee 1999. aasta tegevuskulud olid 1 279,1 miljonit krooni, mis on 3% suurem kui 1998. aastal. Alates 1996. aastast on ettevõtte äritulude kasvutempo edestanud ärikulude kasvutempot. Tegevuskulude suurenemine möödunud aastal tulenes peamiselt tee jooksva korrashoiu, kaubavagunite rentimise ning infrastruktuuri- ja veeremimaterjalide kallinemisega seotud kuludest.

Hetkel kuum