9. juuli 2000
Jaga lugu:

Kas seadus on töövõtjale kasulik?

Meil on vaja hakata väga selgelt lugema tööaega ja puhkeaega ? viimaste aastatega on need asjad kuidagi väga sassi läinud, sellele pole eriti tähelepanu pööratud ning inimeste tööaeg ületab mitmel pool mõistlikkuse piirid. Teiseks on suhteliselt korrastamata ka ületunnitöö, eriti aga selle maksustamine. Selles suhtes tuleb eelnõu tervitada.

Probleem on muidugi olemas ? inimesed on töötanud mitmel kohal, et saavutada normaalset toimetulekut. Uus seadus võib tähendada nende sissetulekute vähenemist. Olen seda meelt, et inimesi saab panna efektiivsemalt tööle ka kaheksatunnise tööpäeva jooksul ning selle eest peab ta saama normaalset palka, et poleks vaja enam teist kohta otsima minna. Täna maksavad paljud tööandjad inimestele nii vähe kui võimalik, minimaalset töötasu. Ma usun, et see seadus korrastab mingil määral ka palgapoliitikat.

Meie oleme ületunnitöö vähendamise ja kohakaasluse kaotamise vastu ? haridus- ja kultuuritöötajad on sunnitud sageli mitmel kohal töötama, et natukenegi elada. Kui see võimalus nüüd neilt ära võetakse, siis see päris õige ikka ei ole. Iga euronormatiivi ei maksa rakendama rutata, pealegi enne, kui oleme liidu liige. Peaks vaatama tegelikku olukorda.

Seda võib võtta nii ja naa, ma ei ütleks, et see oleks kellelegi otseselt kasulik või kahjulik, aga tundub, et eelnõu on töövõtjakesksem. Meie vaatevinklist võiks olla ehk tööandjakesksem, aga kindlasti tahavad mõlemad, nii tööandjad kui -võtjad, et neid puudutav oleks soodsamalt reguleeritud. Ma ei tea, kuidas töövõtjad suhtuvad neile kehtestatud piiranguisse. Minu meelest võiks siiski nii olla, et kui inimene tahab tööd teha, siis ta peaks seda ikka saama, seda seadusega piirata ei ole päris õige ? inimesele tuleb jätta valikuvõimalus.

Eelnõus on paar nõutuks tegevat seika. Näiteks lapseootel naine võib käia tööajast arstil ning talle säilitatakse töötasu. Arstil käiakse ikka omast, mitte tööajast. Või see, et vähemalt 4,5 tundi päevas töötavale inimesele peab võimaldama 30minutilise puhkepausi. Seni on saadud 20 minutiga hakkama, ollakse rahul, seaduseelnõu teeb vaid tööpäeva 10 minutit pikemaks. Küsitav on see, mis saab nn hooajalisest tööst, nagu näiteks rõivakollektsioonide valmistamine ? kui tähtaeg silme ees, tehakse tööd, kuni see on valmis, sageli venivad tööpäevad väga pikaks, pärast on aga on tööd vähem. Ma arvan küll, et kes on ikka õige tööinimene, on huvitatud sellest, et oleks tööd ja ta saaks seda teha nii palju, kui suudab, siis ta saab raha ja saab ka vorsti saiale osta. Seadusega võib ju paljugi ette kirjutada, aga elu on midagi muud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum