Ülo Toomsalu • 31. juuli 2000
Jaga lugu:

Linnad ei huvitu munitsipaalkorteritest

Kuigi munitsipaalkorterite taotluste virn linnaametnike laual kasvab iga päevaga, on Eesti suuremate linnavõimude esindajad seisukohal, et hoolimata rohketest abivajajatest ei tasu linna omanduses olevate üürikorterite arvu suurendada, kirjutab Postimees.

Tallinna abilinnapea Heiki Kivimaa ütles, et hoolimata ligi 5000 avaldusest linna

üürikortereile ei kavatse Tallinn lähitulevikus munitsipaalkorterite arvu suurendada.

Abilinnapea välistas võimaluse, et linn hakkaks eelmiste linnavõimude ajal

alustatud ja nüüd äsja Ankru ja Erika tänaval valminud 144 munitsipaalkorterile

lisaks ehitama uusi munitsipaalelamuid, mida hädas olijatele välja üürida.

Tartu linnal, kes esimesena Eestis kaotas õigusjärgselt omandatud majade

üüride piirmäärad, on ligikaudu 1050 erastatavat, 250 sotsiaal- ja sada tavalist

üürikorterit. Linnavalitsus ei tea veel, mis suunas saja üürikorteri arv tulevikus

muutub.

Tartu linnavara osakonna juhataja asetäitja Anto Viigi ei välistanud, et Tartu

linnavõimud võivad erastamisele kuuluvad korterid, millele pole veel

erastamisavaldusi laekunud, muuta munitsipaalomanduses olevateks

üürikorteriteks.

Pärnu linnavaraameti juhataja Liivi Vaidla kinnitas, et hoolimata suurest

nõudlusest pole neil plaanis munitsipaalkortereid juurde soetada. Linn loodab

saada riigieelarvest raha veel ühe ühiselamu renoveerimiseks, rääkis Vaidla

Postimehele.

Eesti Üürnike Ühingute Liidu juhatuse esinaise Helle Kalda sõnul on ainus

lahendus järelejäänud ligi 50 000 üle Eesti elava sundüürniku aitamiseks alustada

korterite kokkuostmist või uute munitsipaalkorterite ehitamist. Sundüürnikele

tuleb anda võrdne võimalus kõigi teistega, kes said kortereid erastada, seletas

Kalda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum