8. august 2000
Jaga lugu:

Kas NRG lepingu tingimuste salastamine on põhjendatud?

Narva Elektrijaamade müügi detailsete tingimuste avalikustamine tooks kaasa veelgi suurema segaduse kui seni, rahvas peab tema sõnul selles asjas usaldama valitsust. Rahva detailidega üleujutamisega muutuksid vaidlused veelgi emotsionaalsemaks.

Ka elukindlustuslepingule alla kirjutades ei süüvi ma kõikidesse detailidesse, kuna see eeldaks juriidilist haridust. NRG leping on aga võrratult mahukam ja keerulisem kui elukindlustusleping.

See, kas ja mil määral lepingu tingimused avalikustatakse, on lepingupoolte Eesti Energia ja NRG Energy omavahelise kokkuleppe küsimus. USA pool on oma valmisolekut selleks üles näidanud.

Ka parlamendis, kus tuleb Narva jaamade erastamine arutusele, saab detailidega tutvuda vaid juhul, kui lepingupooled ise need eelnevalt avalikustavad.

Kui NRG Energy ütles Eesti pealäbirääkija esitatud lõpptingimustele ?jah?, siis peavad selle tingimused olema kooskõlas Eesti Energia juhtide kaasabil määratud täpsustuste ja mööndustega. (Tegemist on eilse valitsuse pressikonverentsi refereeringuga, kus Laar vastas ajakirjanike küsimustele. Materjal pärineb BNSist).

Majandusminister Mihkel Pärnoja otsus Narva Elektrijaamade aktsiate müügitehingu salastamise kohta ei ole põhjendatud.

Majandusministri ja terve valitsuse tegevus NRG tehingu ümber hämamisega on vastuolus kolmikliidu lubadustega avatusest. Juba läheb asjaosalistel endilgi segi, kes mida kus kellele mis vormis on lubanud.

Majandusministri ja peaministri keerutamist on piinlik vaadata. Kurja juur on äritehingu, poliitlise tehingu ja ehk ka korruptiivse tehingu omavaheline seostamine.

Kogu see jahmerdamine toimub ajal, mil riigikantselei teeb tubli tööd elektroonilise valitsussüsteemi juurutamisel, mille üks oluline eesmärk on avatus. Kui poliitiline tahe on aga vassida, ei aita mingi tehnika. Samal põhjusel olen skeptiline ka varsti riigikogus arutlusele tuleva avaliku informatsiooni seaduse rakendamise suhtes.

Jaga lugu:
Hetkel kuum