31. august 2000
Jaga lugu:

Mida saab riik teha, et internet iga kodanikuni jõuaks?

Riik selle eest hea seisma, et tema territooriumil oleks kõigile inimestele tagatud ligipääs elementaarsetele kommunikatsioonivahenditele, sh internetile. Omaette küsimus on ligipääsu tagamise viis ? kas peaks riik telekommunikatsiooniturul osalema teenusepakkujana, konkureerides teiste firmadega, või pühendama tähelepanu turu reguleerimisele seadusandluse, riikliku regulaatori ja programmidega. Riigi praegune strateegia ? mitte osaleda selles kiirelt arenevas vallas teenusepakkujana ning teenuse subsideerijana, vaid konkurentsi tekke soodustajana ja samas riiklike programmidega, nende seas Külatee ja Tiigrihüppe programm, kindlasti ka rahvaraamatukogude interne-tiseerimise kava, peaks andma optimaalse võimaluse turu edasiseks arenguks ühelt poolt ja inimestele ka tasuta internetile ligipääsu tagamiseks teiselt poolt.

Riik on oma sekkumised ära sekkunud täiesti rumala poliitikaga aastaid tagasi, Telekomi erastamisel võinuks telekommunikatsiooni arenguga arvestada. Kontsessiooni järgi olid riigil kõik hoovad käes, aga riik ei kasutanud neid. Küsimus on riigiametnike ja poliitikute täielikus asjatundmatuses. Kontsessioonileping võimaldaks ka täna Eesti Telekomi juhtida, kuldaktsia on riigi käes.

See ei pea nii olema, et kõne- ja datasiirdamise minuti hind on üks ja sama, andmeside edastamiseks on täiesti võimalik kehtestada omaette tariif, terves maailmas tehakse seda. Ma arvan, et ka Eesti Telefon teeb seda, ka tema valmistub konkurentsiks.

Kogu rahva internetiseerimise unistust pole realiseeritud veel üheski maailma riigis, kuigi nt Soome ja USA oma üle 50 kasutusega võiksid olla meile eesmärgiks. See tähendaks ca 300 000 eestimaalase internetti toomist. Peakski analüüsima, mis on nende jaoks suurem takistus. Minu arvates on peamisi probleeme kolm. Esiteks on vaja internetti pääsemiseks arvutit, see pole paljudele taskukohane. Siin võiks riik laialdasemalt toetada liisinguintresside tasumist, mida ta juba on teinud arstide, õpetajate jt puhul, ning ehitada enam avalikke internetipunkte. Teiseks kardavad paljud kalleid telefonitariife. Kuna Eesti telekomiturg avaneb konkurentsiks, pole riigil siin muud sekkumisvõimalust, kui jälgida, et konkurents tõesti aus oleks, ja mõjutada ETd kasumi arvel vähemalt netikõnede hinda langetama. Kolmandaks peab inimesel ka internetti vaja olema. Siin on riigil kõige enam teha, luues võimaluse suhelda riigiga interneti kaudu. Igatsen aega, kus on riiklik portaal, mille kaudu saan kõik asjad ajada kuni liikluskomisjonist lubade äratoomiseni välja. Ma võin ju ka elektronposti kaudu pattu kahetseda...

Jaga lugu:
Hetkel kuum