Töötuid kiusavad ettevõtted häbiposti

Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson rääkis, et 1. oktoobril jõustuvate uute töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja tööturuteenuste seaduse kõrval, mis laiendavad töötu staatusega inimeste ringi, pikendavad abiraha saamise aega ning laiendavad ettevõtetele töötute palkamise toetusi, tuleb otsida võimalusi ka tööturul tegutsevate ebaausate ettevõtetega võitlemiseks.

Tema sõnul on Eestis mitmeid ettevõtteid, kes vabastavad kuni 70?80 protsenti tööle võetud töötutest vahetult pärast neljakuulist katseaega. Ilisson lisas, et kui vallandatute hulk jääks 10?20 protsendi piirimaile, oleks see töötute kontingendi võimeid ja iseärasusi arvestades mõistetav, kuid nii suur voolavus viitab juba sihilikule käitumismallile. ?Ka see, kui mõningates piirkondades juba enamik töötuid ette protesteerivad, et nemad sellesse firmasse ei lähe mingil tingimusel, näitab, et ettevõte ei ole puhas,? rääkis Ilisson.

Ilisson ei soovinud ettevõtete nimesid avalikustada, kuid viitas, et näiteid on mitmest piirkonnast, sealhulgas õmblus- ja kaubandusettevõtteid Tartumaal, Ida-Virumaal ja Sillamäel.

?Olen mitu korda pöördunud allasutuste poole, et tuleb riigi ressurssi kokku hoida ja voolavust jälgida, sest on näha, et probleemid ei ole enam töötaja oskustest või isikuomadustest tingitud,? lausus ta. ?Selline statistika oleks ka ettevõtjatele tähtis, et konkurents tööturul oleks ausam. Kui konkurent saab mustal teel pakkuda teenust odavamalt ja selliseid näiteid hakkab juba liiga paljuks minema, siis tasuks ka meil need ettevõtjad avalikustada.?

Ühe võimalusena olukorda parandada näeb Ilisson enda sõnul asja riigi, tööandjate ja -võtjate kolmepoolsetes nõukogudes arutada. Kuid ka viimastes osalemisel on Ilissoni sõnul enamikes maakondades ettevõtjad passiivsed.

Ebaausa käitumise motiivina on Ilissoni sõnul kindlasti võimalus maksta katseajal inimesele miinimumpalka ja siis ta järgmise vastu vahetada.

Näiliselt annab 1. oktoobril jõustuv tööturuteenuse seadus ka uue motiivi, sest laieneb oluliselt nende inimeste hulk, keda tööle võttes saab ettevõtja kaasa töötaja palgaraha.

Uue seaduse kohaselt tekib ka ettevõtjal kohustus teavitada riiki oma vakantsetest töökohtadest. Samas ettevõtetele sanktsioone selle kohustuse täitmata jätmiseks Ilissoni sõnul veel pole.