Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi ühtne energiaturg on alles visiooni tasemel

    Elektriturgude avamine on Euroopa Liidus üks enim vaidlusi tekitanud protsess. Igal riigil on oma energeetikapoliitika, mis arvestab selle riigi majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid, keskkonnakaitselisi, julgeolekualaseid huve. Elektriturgude avamine mõjutab tahes-tahtmata kõiki neid aspekte. Kuna ühtset poliitikat neis sfäärides ELis ei ole, kulgeb see protsess vaevaliselt.
    Rääkides elektriturgudest, tuleb eristada elektri siseturgu ja ühtset ELi elektriturgu puudutavaid aspekte. Elektri siseturu korraldus puudutab liikmesriigi turu korraldust, ühtne ELi elektriturg peaks aga tekkima siseturgude liitumisel. Ühtne ELi elektriturg on hetkel visioon, mille poole püüeldakse, kuid mille toimemehhanisme ei suudeta veel fikseerida.
    ELi nõuded elektri vaba siseturu saavutamiseks on määratletud ?Elektri siseturu direktiiviga? (96/92/EÜ). Selles direktiivis on sätestatud elektrituru alustalad, mis käsitlevad uute genereerivate võimsuste kasutuselevõttu, turu avamist tarbijatele, juurdepääsu ülekandevõrkudele, ülekande ja tootmise lahutatust, avaliku teenuse kohustusi jm. Selles direktiivis on toodud vaid mõned elektrituru toimimiseks vajalikud punktid, mis peavad olema täidetud elektrienergia siseturu avamiseks. Direktiivi nõuete täitmine ei taga aga veel elektrituru teket.
    Direktiivi on ELi liikmed igaüks omaette edasi arendanud ja loonud oma elektri siseturu toimemehhanismid. See on tekitanud olukorra, kus igas riigis toimib elektriturg erinevatel põhimõtetel ja ühtsete reeglite kokkuleppimine polegi enam nii lihtne. Lisaks ühtsetele reeglitele tuleks harmoniseerida ka energeetikapoliitikaid.
    Kõige drastilisema näite energeetikapoliitika mõjust võib tuua Saksamaalt, kus poliitilisel tasandil otsustati sulgeda tuumajaamu. Selle tulemusel suurenes elektrienergia import Prantsusmaalt, kus energia toodetakse just tuumajaamades. Prantsusmaa elektrituru regulatsioon on ka ehe näide sellest, kuidas ELi direktiivi kõiki nõudeid täites on võimalik oma turg täiesti suletuna hoida.
    Elektrituru ühtsete reeglite väljatöötamisel peavalu valmistavaid probleeme on palju: igal liikmesriigil on erinevad elektrienergia maksustamise ja ülekandetariifide kujundamise põhimõtted, erinevad seadused, impordi-ekspordi korraldus, turu toimimise tehnilised kriteeriumid, turu avatuse aste jne.
    Viimasel ajal on üles kerkinud elektrisüsteemi reservvõimsuste hoidmise vajalikkuse küsimus: elektrisüsteemis on vaja ka selliseid tootmisvõimsusi, mida kasutatakse võib-olla vaid 10 tundi aastas. Samas ei ole äriliselt sellise jaama ehitamine kuidagi õigustatud. Seetõttu otsitakse praegu võimalust, kuidas anda turumajanduslikel alustel indikatsiooni ka selliste elektrijaamade ehitamiseks, sest süsteemi toimimiseks on neid vaja. Niisuguste regulatiivsete küsimuste harmoniseerimine liikmesriikide ja kandidaatriikide vahel on üsna aeganõudev protsess.
    ELis on vastu võetud otsus avada aastaks 2003 liikmesriikide elektri siseturg vähemalt 35 ulatuses. Praegu on aga läbiarutamisel otsus kiirendada seda protsessi ja avada elektriturud täielikult juba aastaks 2004. See peaks looma eeldused ühtse, kogu ELi hõlmava elektrituru tekkeks.
    Energiafirmad on sellistele muutustele reageerinud omamoodi: energiaäri muutub üha globaalsemaks. Riiklikest monopolidest on laienemiste, liitumiste ja ülesostmiste kaudu saanud suured rahvusvahelised kontsernid, mis hetkel võitlevad omavahel tuliselt turupositsioonide pärast. Seetõttu on elektriturgude avanemisel elektri hinnad alguses drastiliselt alanenud. Kui turg stabiliseerub ja nõrgemad ettevõtted on lahkunud, hakatakse võtma kasumit. Arvatakse, et viie aasta pärast on ELi elektriturul vaid kümmekond põhitegijat. Võib arvata, et ka Eesti ei jää neist muutustest puutumata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Ragnar Roos: elektriauto võib olla abimees elektrikriisis
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Euroopa Keskpanga peaökonomist: oleme inflatsiooni tipu lähedal
Euroopa Keskpanga peaökonomist Philip Lane ütles, et tarbijahindade kasv on tõenäoliselt oma haripunkti lähedal. Lane ootab intressimäärade langust kogu järgmise aasta jooksul.
Euroopa Keskpanga peaökonomist Philip Lane ütles, et tarbijahindade kasv on tõenäoliselt oma haripunkti lähedal. Lane ootab intressimäärade langust kogu järgmise aasta jooksul.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.

Olulisemad lood

Tallinnas peab peagi olema igal elamul biojäätmete konteiner või kompostija
Praegu peab Tallinnas olema biojäätmete konteiner elamutes, kus on vähemalt kümme korterit, kuid juba tuleva aasta 1. aprillst peavad biojäätmeid liigiti koguma kõik tallinlased.
Praegu peab Tallinnas olema biojäätmete konteiner elamutes, kus on vähemalt kümme korterit, kuid juba tuleva aasta 1. aprillst peavad biojäätmeid liigiti koguma kõik tallinlased.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.