• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kompromiss seisab Kreenholmi kangrute taga

    See 1600 oli üldse minimaalne, mis küsida sai. Tegelikult polnud see enam lõpus probleem. Isegi valitsus oli meiega nõus, aga tööandjad jäid 1500 juurde kindlaks. See jäi kergetööstuse nõudmiste taha.
    Nad ju tulid alla. 1650 krooni pealt 1600 peale. Meil oli tööandjatega lepe ja leppisime kokku isegi valemi, kuidas miinimumpalka määrata. Ja lepetest tuleb kinni pidada. Selles valemis sisaldusid tööviljakus, tarbijahinnaindeks jms. Selle valemi järgi oleks summa tulnud 1600 krooni ringi. Me ei saa lihtsalt vähem küsida.
    Vaadake, mis on juhtunud. Leib, piim ja küte on läinud kallimaks. Samuti lasteaiad ja koolid, mis nõuavad järjest suuremaid summasid. Meie juhatuse liikmed olid miinimumpalga suurendamise poolt.
    Maakondades? Tulen just kohtumiselt maakondadest metalli- ja toiduainetööstuse töötajatega. Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (ETTK) ei taha lihtsalt leppida.
    See on meie juhatuse otsus. ETTK-l on aega 9. oktoobrini otsida kompromisse. Pangu kaalukausile: üks tund raudtee sulgemist ühel pool ja 1600 teisel pool. Kaalugu, mis on neile tähtsam. Meile on tulnud elektronkirjad ja arvamused, kus toetatakse igati meie seisukohta.
    Vastupidi, see vähendab ümbrikupalkade osa. Mida väiksem on miinimumpalk, seda suurem on ümbrikupalga osa. Vaadakem asja töötaja seisukohast. Kas töö eest maksmine pole vältimatu. Kui arstidel on palk tõusnud 26, siis haigla ei lähe pankrotti, aga õdede palkade tõusmisel läheb.
    Koolitus on väga kallis. See maksab raha. Ka ettevõtted suudavad koolitada vaid tippe. Ametiühingutel pole palju raha. Me nõuame palka, ega me ka mingid idioodid pole. Me oleme tööturul võimelised enda eest seisma. Ka mina isiklikult pole olnud tööturul kehva väärtusega, olen ikka enda eest seisnud. Ligi 40 töötajatest saab palka alla 2400 krooni. Mis tootlikkusest siin rääkida, võtame näiteks medõed. Küsimus on, kuidas raha jaotatakse. Palga jaotavad haiglates ju peaarstid.
    See pole muutunud võrreldes viimase juhatuse koosolekuga, mille järgi oli tööandjate seisukoht leppida 1500kroonise alampalga määraga.
    Alampalga tõstmine suurendab hindu ja tööjõukulusid, see omakorda võib viia töötajate vallandamiseni. Eestis ei saa palka võrrelda arenenud riikidega. Üldiselt on nii, et tööandjad püüavad motivatsioonipaketid üles ehitada nii, et töötajad on rahul. Tööandjad ikka püüavad maksta miinimumpalgast suuremat palka.
    Küsitlesime oma liikmeid. Leidsime, et selline palgatase oleks mõistlikum. Edasise kasvu vastu on eelkõige tekstiilitööstus, kus kõrgem palk võib viia töötajate vallandamise ja eraisikute pankrotini. Kui miinimumpalka rohkem tõsta, siis samavõrra ei tule praeguse seisuga juurde lisaväärtust. Ei saa nii olla, et lisaväärtuse juurdetulek on kolm korda väiksem kui palga kasv.
    Jah, Kreenholmi.
    Töötajate rahulolu algab siiski palgast. Praegusel juhul pole palk aga niivõrd tähtis küsimus. Praegu kogub ametiühing uue juhi tuleku puhul poliitilist profiiti. Ametiühing vajab seda, et olla rohkem ühtne.
    Tööandjad püüavad jõuda töövõtjatega kompromissile. Tähtis on, et hakatakse läbi rääkima. See, et ametiühingud kuulutavad, et lõpetavad ühepoolselt läbirääkimised, on lapsemäng. Kui asi on tõsine, siis istutakse maha ja leitakse lahendused.
    Tööandjad pooldavad igal juhul läbirääkimisi. Väljaastumine ei näita ametiühingu tugevust. Sellega ei seisa nad kuidagi töövõtjate huvide eest.
    Mina selle peale kunagi ei mõtle. Minu vastus oleks ?ei?. Samas olen kindel, et kui alampalk kaob, leitakse selle asemele mõni muu termin.
    Jah, aga kindlasti pole see nii Narvas. Ei saa öelda, et see kehtiks Kreenholmi puhul.
    Kreenholmis on keskmine palk väiksem kui hi-tech-firmades, seal on palju rutiinsete liigutustega töökohti. Seetõttu on ka vastuolusid rohkelt. Paljudes hi-tech-ettevõtetes on palgatase kõrgem ja palk ei mängi suurt rolli motivatsioonipaketis.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Balti jahuveskite suurost jõudis kolme konkurentsiametisse
Tehing, millega jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli, jõudis kolme riigi konkurentsiametite kätte.
Tehing, millega jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli, jõudis kolme riigi konkurentsiametite kätte.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.