Maaomanike lootus Jüri Oti lahkumisel

Homme toimub Pirita linnaosa valitsuses kohtumine botaanikaaia aluse maa tagastamise taotlejate, linna ja botaanikaaia esindajate vahel, et arutada mitmekümne maataotleja ja botaanikaaia vaheliste erimeelsuste lahendamise võimalusi.

Kuigi Jüri Ott ütles veel eelmise nädala lõpus Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tema juhtimise ajal botaanikaaia piiride osas muutusi ei tehta, loodavad õigusjärgsed omanikud nüüd, kus linnavolikogu Oti ametist vabastas, oma probleemide lahendamise käiku murrangut. ?Oti lahkumine annab meile lootust, et hakatakse seadust täitma,? märkis üks botaanikaaia aluste maade tagastamise eest võitlevate inimeste esindajaid Urve Haidak.

Seni on õigusjärgsed omanikud protesteerinud botaanikaaia kavandatava detailplaneeringu vastu, mis on tehtud botaanikaaia soovi järgi jätta 123 hektarit maad enda valdusesse. Botaanikaaed kasutab sellest praegu vähem kui kolmandikku.

Mitut maataotlejat esindav jurist Raivo Salumäe ütles varem, et nii suures mahus püüab botaanikaaed maad saada vaatamata sellele, et halduskohus tunnistas 1995. a Tallinna linnavalitsuse korralduse sellise suurusega teenindusmaa määramiseks seadusevastaseks. Selle asemel, et plaanid seadustega vastavusse viia ning inimestega kokkuleppeid saavutada, püütakse sama suur teenindusmaa Salumäe sõnul viia detailplaneeringu abil näiliselt seadustega kooskõlla ning maa selle taotlejate seljatagant ära võtta. Lisaks on toimunud mitmeid seaduserikkumisi detailplaneeringu avalikustamisel.

Salumäe sõnul on lisaks paljudele muudele jämedatele seaduserikkumistele mindud vastuollu valitsuse korraga, mis lubab botaanikaaial rajatise teenindamiseks määrata vaid seda ümbritsev vähim tarvilik kogus maad. Nii suure teenindusmaa saamiseks ei ole botaanikaaed ka mitte maa-ameti töötaja kinnitusel konkreetset põhjendust andnud.

Praegune botaanikaaia arengukava näeb ette mitmete äritegevuseks mõeldud objektide rajamise hinnanguliselt 300 miljoni kroonise investeeringuvajadusega. Samas nii suure summa eraldamist linnaeelarvest lähema viie aasta jooksul plaanitud ei ole.

Urve Haidak rääkis, et augustis saatsid maaomanikud linnavolikogu linnamajanduskomisjoni ettepaneku kohaselt oma lahenduse botaanikaaia ja tagastatavate maade piiride osas, et leida mõlemaid pooli rahuldav uus plaan. Viimase arutamiseks kutsutakse kokku homne koosolek, mis näitab linna soovi viis aastat veninud küsimustes lõpuks siiski vastus leida. Samas tunnistatakse, et see ei pruugi eriti lihtne olla. ?Vahepeal on aeg edasi läinud ning ehk oleks mõttekas arengukava natuke korrigeerida. Botaanikaaed võib muidugi sõrad vastu ajada ja kinnitada, et ei saa,? seisab Hain Karu selgituses linnamajanduskomisjoni augusti lõpus toimunud koosoleku protokollis. ?Samas 24 inimese nõudmistele ei sa ka jäiga vastuseismisega reageerida.?

Haidak lisas, et loomulikult peaksid mõlemad pooled tegema järeleandmisi, omanikud peavad millestki loobuma ja botaanikaaed nendele vastu tulema. ?Kirik keset küla, inimlikult, ilma kohtuta, kui aga nii ei saa, eks siis tuleb ka kohtusse minna,? arutles Haidak.