Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maaomanike lootus Jüri Oti lahkumisel

    Homme toimub Pirita linnaosa valitsuses kohtumine botaanikaaia aluse maa tagastamise taotlejate, linna ja botaanikaaia esindajate vahel, et arutada mitmekümne maataotleja ja botaanikaaia vaheliste erimeelsuste lahendamise võimalusi.
    Kuigi Jüri Ott ütles veel eelmise nädala lõpus Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tema juhtimise ajal botaanikaaia piiride osas muutusi ei tehta, loodavad õigusjärgsed omanikud nüüd, kus linnavolikogu Oti ametist vabastas, oma probleemide lahendamise käiku murrangut. ?Oti lahkumine annab meile lootust, et hakatakse seadust täitma,? märkis üks botaanikaaia aluste maade tagastamise eest võitlevate inimeste esindajaid Urve Haidak.
    Seni on õigusjärgsed omanikud protesteerinud botaanikaaia kavandatava detailplaneeringu vastu, mis on tehtud botaanikaaia soovi järgi jätta 123 hektarit maad enda valdusesse. Botaanikaaed kasutab sellest praegu vähem kui kolmandikku.
    Mitut maataotlejat esindav jurist Raivo Salumäe ütles varem, et nii suures mahus püüab botaanikaaed maad saada vaatamata sellele, et halduskohus tunnistas 1995. a Tallinna linnavalitsuse korralduse sellise suurusega teenindusmaa määramiseks seadusevastaseks. Selle asemel, et plaanid seadustega vastavusse viia ning inimestega kokkuleppeid saavutada, püütakse sama suur teenindusmaa Salumäe sõnul viia detailplaneeringu abil näiliselt seadustega kooskõlla ning maa selle taotlejate seljatagant ära võtta. Lisaks on toimunud mitmeid seaduserikkumisi detailplaneeringu avalikustamisel.
    Salumäe sõnul on lisaks paljudele muudele jämedatele seaduserikkumistele mindud vastuollu valitsuse korraga, mis lubab botaanikaaial rajatise teenindamiseks määrata vaid seda ümbritsev vähim tarvilik kogus maad. Nii suure teenindusmaa saamiseks ei ole botaanikaaed ka mitte maa-ameti töötaja kinnitusel konkreetset põhjendust andnud.
    Praegune botaanikaaia arengukava näeb ette mitmete äritegevuseks mõeldud objektide rajamise hinnanguliselt 300 miljoni kroonise investeeringuvajadusega. Samas nii suure summa eraldamist linnaeelarvest lähema viie aasta jooksul plaanitud ei ole.
    Urve Haidak rääkis, et augustis saatsid maaomanikud linnavolikogu linnamajanduskomisjoni ettepaneku kohaselt oma lahenduse botaanikaaia ja tagastatavate maade piiride osas, et leida mõlemaid pooli rahuldav uus plaan. Viimase arutamiseks kutsutakse kokku homne koosolek, mis näitab linna soovi viis aastat veninud küsimustes lõpuks siiski vastus leida. Samas tunnistatakse, et see ei pruugi eriti lihtne olla. ?Vahepeal on aeg edasi läinud ning ehk oleks mõttekas arengukava natuke korrigeerida. Botaanikaaed võib muidugi sõrad vastu ajada ja kinnitada, et ei saa,? seisab Hain Karu selgituses linnamajanduskomisjoni augusti lõpus toimunud koosoleku protokollis. ?Samas 24 inimese nõudmistele ei sa ka jäiga vastuseismisega reageerida.?
    Haidak lisas, et loomulikult peaksid mõlemad pooled tegema järeleandmisi, omanikud peavad millestki loobuma ja botaanikaaed nendele vastu tulema. ?Kirik keset küla, inimlikult, ilma kohtuta, kui aga nii ei saa, eks siis tuleb ka kohtusse minna,? arutles Haidak.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.