Advokaadid unistavad virtuaalkohtust

Virtuaalne kohus ? miks mitte, arutavad juba mõnda aega mitmed advokaadid ja juristid. Muudes eluvaldkondades tohutu kiirusega arenevate virtuaalsete võimaluste kõrval hakkab viieks minutiks kohtusaali jooksmine ära tüütama.

Selleks, et teisele poolele näiteks eelmenetluste käigus mõnele küsimusele vastus anda, saab edukalt ka elektroonilisi suhtluskanaleid kasutada. Liiatigi kinnitab selle mõttekust asjaolu, et mõneminutiliseks infovahetuseks kohtusaalis tormavad asjaosalised kohale Eesti teisest otsast, kurdetakse Eesti Õiguskeskuse juristide arutelu-listis.

?Kohtuistungi mõte igal pool sellel helesinisel planeedil on, et kokku tullakse alles siis, kui see on kohtu edasise menetlemise seisukohalt vältimatu,? selgitab Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ advokaat Andres Hallmägi. ?Meie ühiskonnas tullakse aga kohtusse kokku ja vaadatakse, kas midagi öelda ka on.?

Loomulikult tuleb virtuaalse kohtu käimalükkamisel lahendada mõned põhimõttelised probleemid. Seaduste muutmise kõrval on kõige suurem neist see, kuidas hiljem kohtule tõestada, et ollakse kirja saatnud ning just sellisel kujul, nagu väidetakse. Hallmägi ei lepi häkkerite jutuga, et tegelikult on asi imelihtne ? kõik liikumised jätavad serverisse märgi maha. Aga kas need jäljed ka kohtusüsteemis vett peavad? ?Ja kuidas see jälg kohtuniku lauale vajutada ehk kõigile inimestele üldarusaadaval viisil selgeks teha,? arutleb Hallmägi. Samas pole võimalik tõestada, et jäljed serverites pole tehtud hiljem, kui kirja kirjutamise tõendit nõudma hakati.

Päris jaburaks ja otsitud vabanduseks peab Hallmägi väidet, et e-kirjaga ikka teadet saata ei saa, sest pole kindel kas vastaspool seda üldse loeb. Tegelikult lepivad inimesed üksteisega suhtlemises teatud reeglid kokku. Teatades, et ma oskan seda keelt, ei saa hakata hiljem arusaamatult häälitsema, viidates, et tekst jääb ikka arusaamatuks. ?Kui sul on postiaadress, siis deklareerid, et oled võimeline sellisel viisil suhtlema ning edasi peab ka vastavalt käituma. Vähemalt teatama, et oled kirja kätte saanud ning näiteks vastad pärast materjalidega tutvumist,? räägib Hallmägi.

E-post peaks välistama olukorra, kus asjaosalised võivad vabandada puudumist või materjalidega mitte kursis olemist puhkuse või reisiga. E-posti saab alati lugeda.

Tartu ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees Peeter Jerofejev on päri mõttega hakata e-kohtu poole püüdlema. Väga positiivne oleks just informatsiooni liikuma hakkamine elektroonilisel teel, kus kohtusse tulemiseta saaks kogu info kuni kohtutoimikute ja nende uuendusteni kätte, märgib ta.

?Oht tekib näiteks teatud mitteavalike materjalidega, või eraelu puutumatust puudutavad asjad,? räägib Jerofejev. ?Kui elektroonilisel kujul on materjalid olemas ja ei suudeta näiteks turvakoodide süsteemi luua, võidakse rikkuda privaatsust.?

Otsese kohtupidamise kõrval on teadete, info ja lihtsamate eelmenetluste osas elektroonilise andmevahetuse praktika inimestesse sisse töötamine tänaseks juba äärmiselt vajalik ja kasulik.