Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Advokaadid unistavad virtuaalkohtust

    Virtuaalne kohus ? miks mitte, arutavad juba mõnda aega mitmed advokaadid ja juristid. Muudes eluvaldkondades tohutu kiirusega arenevate virtuaalsete võimaluste kõrval hakkab viieks minutiks kohtusaali jooksmine ära tüütama.
    Selleks, et teisele poolele näiteks eelmenetluste käigus mõnele küsimusele vastus anda, saab edukalt ka elektroonilisi suhtluskanaleid kasutada. Liiatigi kinnitab selle mõttekust asjaolu, et mõneminutiliseks infovahetuseks kohtusaalis tormavad asjaosalised kohale Eesti teisest otsast, kurdetakse Eesti Õiguskeskuse juristide arutelu-listis.
    ?Kohtuistungi mõte igal pool sellel helesinisel planeedil on, et kokku tullakse alles siis, kui see on kohtu edasise menetlemise seisukohalt vältimatu,? selgitab Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ advokaat Andres Hallmägi. ?Meie ühiskonnas tullakse aga kohtusse kokku ja vaadatakse, kas midagi öelda ka on.?
    Loomulikult tuleb virtuaalse kohtu käimalükkamisel lahendada mõned põhimõttelised probleemid. Seaduste muutmise kõrval on kõige suurem neist see, kuidas hiljem kohtule tõestada, et ollakse kirja saatnud ning just sellisel kujul, nagu väidetakse. Hallmägi ei lepi häkkerite jutuga, et tegelikult on asi imelihtne ? kõik liikumised jätavad serverisse märgi maha. Aga kas need jäljed ka kohtusüsteemis vett peavad? ?Ja kuidas see jälg kohtuniku lauale vajutada ehk kõigile inimestele üldarusaadaval viisil selgeks teha,? arutleb Hallmägi. Samas pole võimalik tõestada, et jäljed serverites pole tehtud hiljem, kui kirja kirjutamise tõendit nõudma hakati.
    Päris jaburaks ja otsitud vabanduseks peab Hallmägi väidet, et e-kirjaga ikka teadet saata ei saa, sest pole kindel kas vastaspool seda üldse loeb. Tegelikult lepivad inimesed üksteisega suhtlemises teatud reeglid kokku. Teatades, et ma oskan seda keelt, ei saa hakata hiljem arusaamatult häälitsema, viidates, et tekst jääb ikka arusaamatuks. ?Kui sul on postiaadress, siis deklareerid, et oled võimeline sellisel viisil suhtlema ning edasi peab ka vastavalt käituma. Vähemalt teatama, et oled kirja kätte saanud ning näiteks vastad pärast materjalidega tutvumist,? räägib Hallmägi.
    E-post peaks välistama olukorra, kus asjaosalised võivad vabandada puudumist või materjalidega mitte kursis olemist puhkuse või reisiga. E-posti saab alati lugeda.
    Tartu ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees Peeter Jerofejev on päri mõttega hakata e-kohtu poole püüdlema. Väga positiivne oleks just informatsiooni liikuma hakkamine elektroonilisel teel, kus kohtusse tulemiseta saaks kogu info kuni kohtutoimikute ja nende uuendusteni kätte, märgib ta.
    ?Oht tekib näiteks teatud mitteavalike materjalidega, või eraelu puutumatust puudutavad asjad,? räägib Jerofejev. ?Kui elektroonilisel kujul on materjalid olemas ja ei suudeta näiteks turvakoodide süsteemi luua, võidakse rikkuda privaatsust.?
    Otsese kohtupidamise kõrval on teadete, info ja lihtsamate eelmenetluste osas elektroonilise andmevahetuse praktika inimestesse sisse töötamine tänaseks juba äärmiselt vajalik ja kasulik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.