Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moodsa aja mugavused
Kodu algab väravast. Ilus ja hoolitsetud aed maja ümber räägib pererahvast rohkem, kui arvatakse. Ehituse eelarvet koostades tuleks varuda ka raha haljastuse ja maastikuarhitekti jaoks. Puhkeõu on elutoa pikendus ja soojadel suveõhtutel viibitakse seal rohkemgi kui tubades, seetõttu peaks aia planeering olema läbimõeldud ja täiendama maja välisilmet.
Aeda kujundades tuleks lähtuda krundi asupaigast, olemasolevast taimestikust ja pererahva soovidest. Need ajad, kus aed perenaisele küll rõõmu, aga ka suurt seljavalu tähendas, hakkavad tasahilju minevikku kaduma. Kaasaegsetes aiakujundustrendides kaetakse umbrohu vältimiseks istutusalad peenravaibaga, millele puistatakse purustatud koorepuru (mult?) või killustik. Taimed istutatakse peenravaiba sisse spetsiaalselt tehtud aukudesse. Nii ei pea perenaine tüütu rohimisega jändama ja aed näeb alati hoolitsetud ja kaunis välja.
Nagu kaasaegne aed erineb kümme aastat tagasi rajatust, nii on ka moodne maja astunud eelkäijatest põlvkonna võrra edasi. Kindlasti on vaid lähiaja küsimus, kui ka Eestimaal majad pererahvaga ?suhtlema? hakkavad ja neid posti saabumisest, kohvi valmimisest või soovimatute külaliste saabumisest teavitavad. Automaatikaga avanevad väravad ja isesüttivad lambid tunduvad siis juba sama elementaarsetena nagu tänapäeva koolilastele arvuti. Paremad süsteemid saadavad peremehe telefonile teate murdvarguse, tulekahju, veeuputuse või mõne kodumasina rivist väljalangemise kohta.
Neile, kelle hing nüüd kripeldama hakkas, võib lohutuseks öelda, et päriselt masinad inimeste eest kõike ära tegema ei õpi ja on ju päris mõnus tõmmata ise aknale kardina ette just nii, kuidas süda soovib.
Autor: Margit Mikk-Sokk