Viktoria Korpan • 3. oktoober 2000 kell 22:00

Eesti loobub III põlve mobiililitsentse müümast

Sideameti peadirektori asetäitja Arvo Rammus ütles eile, et kaalumisel on mitu varianti, mis moel UMTSi (Universal Mobile Telecommunications System) litsentse välja jagada, üks neist on oksjon.

?Oksjoni puhul saaks riik korraga küll suure summa, kuid lõppude lõpuks peavad mobiilside kasutajad mobiilsideoperaatorite kulutused kinni maksma ja teenused on kallimad,? sõnas Rammus. Tema hinnangul on samuti võimalik, et kuulutatakse välja mitterahalisel alusel konkurss.

?Kuna UMTSi sagedusalad vabanevad 2002. aastal, paneb teede- ja sideministeerium järgmisel aastal tingimused paika ja korraldab konkursi,? ütles ministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav.

Saksamaal saadi oksjonil litsentside müügist ligi 790 miljardit krooni, Suurbritannias tõi UMTSi litsentside oksjon aprillis kokku pakkumisi 602 miljardi krooni eest.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul ei ole UMTSi litsentside müügist tulenevate võimalike tuludega 2001. aasta riigieelarves arvestatud.

?Eesti poliitikuid peaks veenma selles, et UMTSi litsentse ei tohi oksjonil müüa,? on öelnud ASi Eesti Telefon nõukogu esimees Toomas Sõmera.

?Litsentside müük oksjonil teeks teenuse ääretult kalliks ja mobiilsest multimeediast ei saa siis unistadagi,? sõnas ASi Eesti Mobiiltelefon (EMT) arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. ?Riik saaks suuremat tulu maksudest, kui väljastaks litsentsi parima äriplaani esitajale.?

?Oksjoni korraldamisel oleks kulutused, mis tehakse tegevusloa saamiseks, liiga suured, et teha võrgu arendamiseks põhjalikke investeeringuid, ning võib tekkida olukord, kus oksjoni puhul UMTSi litsentside vastu huvi ei tunta,? ütles Radiolinja Eesti teenuseoperaatori üksuse juht Andrus Hiiepuu. ?Parima tulemuse võiks anda põhjendatud hinnaga tegevuslubade väljastamine eeldusega, et tegevusloa saaja suudab UMTS-võrgu kaudu pakkuda kvaliteetset teenust kogu Eestis.?

Q GSMi tegevdirektori Üllar Jaaksoo hinnangul on Eesti jaoks kõige sobilikum Soomes rakendatud mudel. ?Soomes said litsentsi avalikul ?iluduskonkursil? parimate äriplaanidega osalejad. Oksjoni korraldamine UMTSi litsentsi väljastamisel pole Eesti tingimustes sobiv, meie turg pole nii suur, et selliseid investeeringuid endale lubada,? lausus Jaaksoo.

Jaaksoo lisas, et võib rakendada varianti ?3+1? ja pakkuda neli UMTSi litsentsi. ?Seda võiks teha, kui on soov konkurentsi suurendada, kuigi Eesti mobiilsideturul on konkurents väga tihe,? sõnas Jaaksoo. ?Praegu ei tea ma veel ühtegi firmat, kes tahaks siia tulla.?

Arvo Rammuse sõnutsi ei ole samuti kõige parem lahendus see, kui UMTSi litsentsid antakse välja ilma rahalise konkursita kõigile Eestis tegutsevatele operaatoritele. ?Peale olemasolevaid operaatoreid võiks turule tulla veel keegi,? sõnas Rammus.

Grünbergi sõnul võiks EMT hakata pakkuma kolmanda põlvkonna mobiilsideteenust alates 2003. aastast. ?2002. aasta jooksul tegeleks võrgu rajamisega, mis nõuab suuri investeeringuid,? rääkis Grünberg. ?Kui me tahame terve Eesti võrguga katta, oleks vaja investeerida 4?5 miljardit krooni, kui aga alustada Tallinna kesklinnaga, siis on täitsa mõistlik investeering.?

Septembri algul Leedus iga-aastasel side- ja transpordiministrite kohtumisel otsustati alustada Balti riikide koostööd mobiilside kolmanda põlvkonna rakendamisel.

Hetkel kuum