Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti loobub III põlve mobiililitsentse müümast

    Sideameti peadirektori asetäitja Arvo Rammus ütles eile, et kaalumisel on mitu varianti, mis moel UMTSi (Universal Mobile Telecommunications System) litsentse välja jagada, üks neist on oksjon.
    ?Oksjoni puhul saaks riik korraga küll suure summa, kuid lõppude lõpuks peavad mobiilside kasutajad mobiilsideoperaatorite kulutused kinni maksma ja teenused on kallimad,? sõnas Rammus. Tema hinnangul on samuti võimalik, et kuulutatakse välja mitterahalisel alusel konkurss.
    ?Kuna UMTSi sagedusalad vabanevad 2002. aastal, paneb teede- ja sideministeerium järgmisel aastal tingimused paika ja korraldab konkursi,? ütles ministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav.
    Saksamaal saadi oksjonil litsentside müügist ligi 790 miljardit krooni, Suurbritannias tõi UMTSi litsentside oksjon aprillis kokku pakkumisi 602 miljardi krooni eest.
    Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul ei ole UMTSi litsentside müügist tulenevate võimalike tuludega 2001. aasta riigieelarves arvestatud.
    ?Eesti poliitikuid peaks veenma selles, et UMTSi litsentse ei tohi oksjonil müüa,? on öelnud ASi Eesti Telefon nõukogu esimees Toomas Sõmera.
    ?Litsentside müük oksjonil teeks teenuse ääretult kalliks ja mobiilsest multimeediast ei saa siis unistadagi,? sõnas ASi Eesti Mobiiltelefon (EMT) arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. ?Riik saaks suuremat tulu maksudest, kui väljastaks litsentsi parima äriplaani esitajale.?
    ?Oksjoni korraldamisel oleks kulutused, mis tehakse tegevusloa saamiseks, liiga suured, et teha võrgu arendamiseks põhjalikke investeeringuid, ning võib tekkida olukord, kus oksjoni puhul UMTSi litsentside vastu huvi ei tunta,? ütles Radiolinja Eesti teenuseoperaatori üksuse juht Andrus Hiiepuu. ?Parima tulemuse võiks anda põhjendatud hinnaga tegevuslubade väljastamine eeldusega, et tegevusloa saaja suudab UMTS-võrgu kaudu pakkuda kvaliteetset teenust kogu Eestis.?
    Q GSMi tegevdirektori Üllar Jaaksoo hinnangul on Eesti jaoks kõige sobilikum Soomes rakendatud mudel. ?Soomes said litsentsi avalikul ?iluduskonkursil? parimate äriplaanidega osalejad. Oksjoni korraldamine UMTSi litsentsi väljastamisel pole Eesti tingimustes sobiv, meie turg pole nii suur, et selliseid investeeringuid endale lubada,? lausus Jaaksoo.
    Jaaksoo lisas, et võib rakendada varianti ?3+1? ja pakkuda neli UMTSi litsentsi. ?Seda võiks teha, kui on soov konkurentsi suurendada, kuigi Eesti mobiilsideturul on konkurents väga tihe,? sõnas Jaaksoo. ?Praegu ei tea ma veel ühtegi firmat, kes tahaks siia tulla.?
    Arvo Rammuse sõnutsi ei ole samuti kõige parem lahendus see, kui UMTSi litsentsid antakse välja ilma rahalise konkursita kõigile Eestis tegutsevatele operaatoritele. ?Peale olemasolevaid operaatoreid võiks turule tulla veel keegi,? sõnas Rammus.
    Grünbergi sõnul võiks EMT hakata pakkuma kolmanda põlvkonna mobiilsideteenust alates 2003. aastast. ?2002. aasta jooksul tegeleks võrgu rajamisega, mis nõuab suuri investeeringuid,? rääkis Grünberg. ?Kui me tahame terve Eesti võrguga katta, oleks vaja investeerida 4?5 miljardit krooni, kui aga alustada Tallinna kesklinnaga, siis on täitsa mõistlik investeering.?
    Septembri algul Leedus iga-aastasel side- ja transpordiministrite kohtumisel otsustati alustada Balti riikide koostööd mobiilside kolmanda põlvkonna rakendamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Kaupmees: kui vaja, otsime tarnija, kelle hinnad on vastuvõetavamad
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.