• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FIE teenib riigile tulu

    Alljärgnev annab ettekujutuse füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) kohast Eesti majanduses ja põhineb peamiselt maksuameti andmetel.
    Ettevõtlustulu deklareeris Eestis 1999. aastal 43 606 inimest. See on 3,2 kogu elanikkonnast, 4 tööealisest elanikkonnast ja 6,8 nendest, keda statistika tunnistab tööturul hõivatuteks. Nendest oli maksuametis registreeritud 30 065 FIEd (69 koguarvust) ja äriregistris 13 541 (31). 1999. aastal registreeris FIEna 15 791 ja lõpetas tegevuse 10 867 inimest.
    Neljandik ettevõtlustulu deklareerijatest deklareeris ka põllumajanduslikku tulu.
    25 256 FIE-l (57,9 nende koguarvust) oli ka tööandja. Enamasti tähendab töölepingu kõrval FIEna registreerimine, et ettevõtjana tegutsemine on täiendava tulu teenimise allikaks. Väiksem osa sellistest inimestest saab peamise osa tulust ettevõtlusest ja hoiab töölepingut selleks, et ei peaks sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma.
    Statistikaameti andmetel oli 1999. aastal Eesti ettevõtete realiseerimise netokäive 195,6 miljardit krooni. FIEde puhul on võrreldav suurus nende ettevõtluse brutotulu. Seda deklareerisid FIEd 2,235 miljardit. 13,8 sellest moodustas põllumajandusliku ettevõtlusega teenitud tulu. FIEde 1999. aasta kogutulu oli peaaegu sama suur kui kõigi Eesti hotellide ja restoranide realiseerimise netokäive 1998. aastal ja kaks korda suurem kui kogu meie arvutiteeninduse realiseerimise netokäive samal ajal. Ei ole alust arvamusel, et FIEde osa majanduses on väheoluline.
    1998. aastal langes statistikaameti hinnangul sisemajanduse kogutoodangus (SKT) kodumajapidamiste arvele ca 8 miljardit krooni. See number peaks sisaldama kõiki füüsiliste isikute saadud tulusid, ka deklareerimata jäetud. 8 miljardi sees oli statistikaameti hinnangul umbes 2 miljardit krooni eramajade omanike korjatud üüri.
    Brutotulu ehk ettevõtluse käive 1 FIE kohta oli 1999. aastal keskmiselt 51 266 krooni. Sellest põllumajanduses 28 507 ja muus ettevõtluses 58 785 krooni. Pärast ettevõtluse kulude ja muude seadusega lubatud mahaarvamiste tegemist jäi maksustatavat tulu 1 ettevõtja kohta järele keskmiselt 7607 krooni; põllumajanduses 268 ja mittepõllumajanduslikus ettevõtluses 10 031 krooni.
    Seega oli maksustatava tulu osakaal brutotulust keskmiselt 15 ? kulusid seega 85. Põllumajanduses oli kulusid 99,1 ja muus ettevõtluses 83. Siinjuures tuleb silmas pidada, et iga põllumajandusega tegelev ettevõtja saab oma põllumajanduslikust brutotulust maha arvata 45 000 krooni aastas, väljaspool põllumajandust sellist soodustust ei ole.
    Ilmselt muigas nii mõnigi lugeja siinkohal võidurõõmsalt: no mis ma ütlesin, mis see fiieendus muud on kui kulude ülesbluffimine! Statistika aastaraamatu andmetel moodustasid aga Eesti ettevõtete realiseerimise netokäibest 1999. aastal kulud keskmiselt 96,7. 1998. aastal olid kulud kaubanduses isegi 99 netokäibest, arvutiteeninduses aga firmade kohta erakordselt vähe ? 94.
    Nende arvude võrdlemisel peab arvestama, et juriidiliste isikute kuludes sisalduvad ka omanike palgad ning juhatuse ja nõukogu liikmetena saadud tasud ? kui nad lisaks dividenditulule ka sellise nimetuse all firmast raha välja võtavad. Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustatavast tulust läheb maha 33 sotsiaalmaksu ja 26 tulumaksu ning puhtalt jääb neile kätte ainult sellest üle jääv raha.
    Kui palgatöötajaid oli Eestis ümmarguselt 585 000, siis 1999. aastal andsid FIEd tööd 11 867 inimesele ? 2 palgatöötajate üldarvust. Põllumajanduses leidis tööd palgatutest neljandik ? 3012 inimest. Palgatööjõudu kasutas 6,1 FIEsid. Üks tööandjast ettevõtja andis tööd keskmiselt 4,4 inimesele. Põllumajanduses tuli ühe ettevõtja kohta 6,4 palgatöötajat, mujal 4,5.
    Töötajatele makstud töötasu kokku moodustas 408,8 miljonit krooni, mis on 18,4 kogu FIEde ettevõtluse käibest. Eesti ettevõtete käibest moodustas palgakulu 1999. aastal 12,4. Kogu FIEde kuludest moodustas töötajatele makstud töötasu 21,5. Põllumajanduses oli töötasu osakaal kuludest 10,7 ja muus ettevõtluses 23,5. Põllumeeste 45 000kroonise maksuvabastuse tõttu ei ole need numbrid üheselt võrreldavad.
    Keskmiselt maksid FIEd 1999. aastal ühele töötajale 34 449 krooni. Põllumajanduses oli palgatud töötajate aastatasu 10 943 krooni ja mittepõllumajanduslikus ettevõtluses 38 137 krooni. Miinimumpalk oli Eestis 1999. aastal 16 800 krooni aastas.
    Kui töötajatele makstud töötasu deklareeris 1994 ettevõtjat, siis töötajate eest makstud sotsiaalmaksu 2668 ettevõtjat. Ilmselt näitab viimane number tegelikku palgatööjõu kasutajate arvu, sest peaks sisaldama kõiki neid ettevõtjaid, kellega koos ka pereliikmed töötavad.
    Neid numbreid vaadates peaks olema selge, et FIEd on Eestis piisavalt oluline nähtus, et nende osa üle majanduses valitsuse tasemel tõsiselt mõtteid mõlgutada. Tegemist on inimestega, kes on otsustanud ise endale elatist teenida ning julgevad seejuures enda nime all ettevõtjana tegutseda.
    Kuna keegi ei ole varem maksuametis olevate andmete vastu huvi tundnud, on selge, kuidas sünnivad avaldused ?FIEde aeg Eestis otsas? ? teadmatusest. Seni uuris statistikaamet mingil määral ainult äriregistris registreeritud ettevõtjaid. Olukord on aga õnneks muutumas ja ehk on selle aasta statistikas juba ka mõned reaalsed numbrid FIEde kohta.
    Majandusministeeriumi koostatud Eesti majanduse aastaülevaadetest, mis põhinevad statistikaameti ja Eesti Panga andmetel, ei õnnestunud aga sõnaühendit ?füüsilisest isikust ettevõtja? kusagilt leida.
    Nendes räägitakse väikeettevõtluse nime all ainult ettevõtteregistris registreeritud väikeettevõtetest. Samas on 1999. aasta ülevaates kirjas, et ministeeriumi juurde on moodustatud väikeettevõtluse nõukoda ning et on alustatud väikeettevõtluse kohta põhjaliku arengukava kirjutamist. Ega see juhuslikult auklikuks ei kujune?
    Lihtne arvestus näitab, et ettevõtluse väikse käibe juures on majanduslikult otstarbekam tegutseda FIEna, mitte asutada firmat. Piiriks on jämedalt võttes praegune käibemaksukohustus ? 250 000 krooni aastas.
    Loodetavasti ei tule kellelegi pähe hullu mõtet väikese käibega ettevõtlus Eestist päris ära kaotada. Nii et pole see füüsilisest isikust ettevõtjate aeg otsas midagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.