Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FIE teenib riigile tulu

    Alljärgnev annab ettekujutuse füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) kohast Eesti majanduses ja põhineb peamiselt maksuameti andmetel.
    Ettevõtlustulu deklareeris Eestis 1999. aastal 43 606 inimest. See on 3,2 kogu elanikkonnast, 4 tööealisest elanikkonnast ja 6,8 nendest, keda statistika tunnistab tööturul hõivatuteks. Nendest oli maksuametis registreeritud 30 065 FIEd (69 koguarvust) ja äriregistris 13 541 (31). 1999. aastal registreeris FIEna 15 791 ja lõpetas tegevuse 10 867 inimest.
    Neljandik ettevõtlustulu deklareerijatest deklareeris ka põllumajanduslikku tulu.
    25 256 FIE-l (57,9 nende koguarvust) oli ka tööandja. Enamasti tähendab töölepingu kõrval FIEna registreerimine, et ettevõtjana tegutsemine on täiendava tulu teenimise allikaks. Väiksem osa sellistest inimestest saab peamise osa tulust ettevõtlusest ja hoiab töölepingut selleks, et ei peaks sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma.
    Statistikaameti andmetel oli 1999. aastal Eesti ettevõtete realiseerimise netokäive 195,6 miljardit krooni. FIEde puhul on võrreldav suurus nende ettevõtluse brutotulu. Seda deklareerisid FIEd 2,235 miljardit. 13,8 sellest moodustas põllumajandusliku ettevõtlusega teenitud tulu. FIEde 1999. aasta kogutulu oli peaaegu sama suur kui kõigi Eesti hotellide ja restoranide realiseerimise netokäive 1998. aastal ja kaks korda suurem kui kogu meie arvutiteeninduse realiseerimise netokäive samal ajal. Ei ole alust arvamusel, et FIEde osa majanduses on väheoluline.
    1998. aastal langes statistikaameti hinnangul sisemajanduse kogutoodangus (SKT) kodumajapidamiste arvele ca 8 miljardit krooni. See number peaks sisaldama kõiki füüsiliste isikute saadud tulusid, ka deklareerimata jäetud. 8 miljardi sees oli statistikaameti hinnangul umbes 2 miljardit krooni eramajade omanike korjatud üüri.
    Brutotulu ehk ettevõtluse käive 1 FIE kohta oli 1999. aastal keskmiselt 51 266 krooni. Sellest põllumajanduses 28 507 ja muus ettevõtluses 58 785 krooni. Pärast ettevõtluse kulude ja muude seadusega lubatud mahaarvamiste tegemist jäi maksustatavat tulu 1 ettevõtja kohta järele keskmiselt 7607 krooni; põllumajanduses 268 ja mittepõllumajanduslikus ettevõtluses 10 031 krooni.
    Seega oli maksustatava tulu osakaal brutotulust keskmiselt 15 ? kulusid seega 85. Põllumajanduses oli kulusid 99,1 ja muus ettevõtluses 83. Siinjuures tuleb silmas pidada, et iga põllumajandusega tegelev ettevõtja saab oma põllumajanduslikust brutotulust maha arvata 45 000 krooni aastas, väljaspool põllumajandust sellist soodustust ei ole.
    Ilmselt muigas nii mõnigi lugeja siinkohal võidurõõmsalt: no mis ma ütlesin, mis see fiieendus muud on kui kulude ülesbluffimine! Statistika aastaraamatu andmetel moodustasid aga Eesti ettevõtete realiseerimise netokäibest 1999. aastal kulud keskmiselt 96,7. 1998. aastal olid kulud kaubanduses isegi 99 netokäibest, arvutiteeninduses aga firmade kohta erakordselt vähe ? 94.
    Nende arvude võrdlemisel peab arvestama, et juriidiliste isikute kuludes sisalduvad ka omanike palgad ning juhatuse ja nõukogu liikmetena saadud tasud ? kui nad lisaks dividenditulule ka sellise nimetuse all firmast raha välja võtavad. Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustatavast tulust läheb maha 33 sotsiaalmaksu ja 26 tulumaksu ning puhtalt jääb neile kätte ainult sellest üle jääv raha.
    Kui palgatöötajaid oli Eestis ümmarguselt 585 000, siis 1999. aastal andsid FIEd tööd 11 867 inimesele ? 2 palgatöötajate üldarvust. Põllumajanduses leidis tööd palgatutest neljandik ? 3012 inimest. Palgatööjõudu kasutas 6,1 FIEsid. Üks tööandjast ettevõtja andis tööd keskmiselt 4,4 inimesele. Põllumajanduses tuli ühe ettevõtja kohta 6,4 palgatöötajat, mujal 4,5.
    Töötajatele makstud töötasu kokku moodustas 408,8 miljonit krooni, mis on 18,4 kogu FIEde ettevõtluse käibest. Eesti ettevõtete käibest moodustas palgakulu 1999. aastal 12,4. Kogu FIEde kuludest moodustas töötajatele makstud töötasu 21,5. Põllumajanduses oli töötasu osakaal kuludest 10,7 ja muus ettevõtluses 23,5. Põllumeeste 45 000kroonise maksuvabastuse tõttu ei ole need numbrid üheselt võrreldavad.
    Keskmiselt maksid FIEd 1999. aastal ühele töötajale 34 449 krooni. Põllumajanduses oli palgatud töötajate aastatasu 10 943 krooni ja mittepõllumajanduslikus ettevõtluses 38 137 krooni. Miinimumpalk oli Eestis 1999. aastal 16 800 krooni aastas.
    Kui töötajatele makstud töötasu deklareeris 1994 ettevõtjat, siis töötajate eest makstud sotsiaalmaksu 2668 ettevõtjat. Ilmselt näitab viimane number tegelikku palgatööjõu kasutajate arvu, sest peaks sisaldama kõiki neid ettevõtjaid, kellega koos ka pereliikmed töötavad.
    Neid numbreid vaadates peaks olema selge, et FIEd on Eestis piisavalt oluline nähtus, et nende osa üle majanduses valitsuse tasemel tõsiselt mõtteid mõlgutada. Tegemist on inimestega, kes on otsustanud ise endale elatist teenida ning julgevad seejuures enda nime all ettevõtjana tegutseda.
    Kuna keegi ei ole varem maksuametis olevate andmete vastu huvi tundnud, on selge, kuidas sünnivad avaldused ?FIEde aeg Eestis otsas? ? teadmatusest. Seni uuris statistikaamet mingil määral ainult äriregistris registreeritud ettevõtjaid. Olukord on aga õnneks muutumas ja ehk on selle aasta statistikas juba ka mõned reaalsed numbrid FIEde kohta.
    Majandusministeeriumi koostatud Eesti majanduse aastaülevaadetest, mis põhinevad statistikaameti ja Eesti Panga andmetel, ei õnnestunud aga sõnaühendit ?füüsilisest isikust ettevõtja? kusagilt leida.
    Nendes räägitakse väikeettevõtluse nime all ainult ettevõtteregistris registreeritud väikeettevõtetest. Samas on 1999. aasta ülevaates kirjas, et ministeeriumi juurde on moodustatud väikeettevõtluse nõukoda ning et on alustatud väikeettevõtluse kohta põhjaliku arengukava kirjutamist. Ega see juhuslikult auklikuks ei kujune?
    Lihtne arvestus näitab, et ettevõtluse väikse käibe juures on majanduslikult otstarbekam tegutseda FIEna, mitte asutada firmat. Piiriks on jämedalt võttes praegune käibemaksukohustus ? 250 000 krooni aastas.
    Loodetavasti ei tule kellelegi pähe hullu mõtet väikese käibega ettevõtlus Eestist päris ära kaotada. Nii et pole see füüsilisest isikust ettevõtjate aeg otsas midagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Esmaspäevane raadiohommik: juust, parkett ja turistid
Vestleme esmaspäeva hommikul kolme ettevõtjaga: ühega parketist, teisega juustust ja kolmandaga turistidest.
Vestleme esmaspäeva hommikul kolme ettevõtjaga: ühega parketist, teisega juustust ja kolmandaga turistidest.

Olulisemad lood

Koduostjad hoiavad end languse ootuses tagasi
Novembris püsis kinnisvaraturul vaikelu: Tallinnas müüdi kortereid kolmandiku vähem kui aasta tagasi, ruutmeetri mediaanhind kuuga küll pisut langes, aga eelmisest aastast on ikka pea viiendiku kõrgem.
Novembris püsis kinnisvaraturul vaikelu: Tallinnas müüdi kortereid kolmandiku vähem kui aasta tagasi, ruutmeetri mediaanhind kuuga küll pisut langes, aga eelmisest aastast on ikka pea viiendiku kõrgem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.