4 oktoober 2000

Kas riik peaks võtma uue kunstimuuseumi ehitamiseks laenu?

Laen on omamoodi illusioon, mis maksab kallist raha. Kui erasektoris võib tark laenamine tuua laenuvõtjale täiendavat tulu, sest nii saab käivitada tootmist, tekitada lisaväärtust, teenida vahepeal kasumit, siis avalikus sektoris tähendab laenamine pahatihti hoopis täiendavat kulu.

Enne kunstimuuseumi ehitamist tuleb täpselt paika panna, kust tuleb raha, millal see tuleb, kes selle tagasi maksab, sest lõppkokkuvõttes makstakse see ikka kinni riigieelarvest. Laenust ei tohi saada enesepettust.

Minule tuli valitsuse otsus üllatusena. Oleme arutanud paljude spetsialistidega ja jõudnud seisukohale, et kõige parem oleks kasutada kombineeritud skeemi ? lisaks riigieelarvele ka faktooringut. Faktooringu intressikulu on võimalik katta kunstimuuseumile kuuluva kinnisvara müügist teenitud rahast. Samuti võimaldab see täita ehitusgraafikut. Kuna suur osa vajaminevast rahast peab tulema kultuuriministeeriumi eelarvest, siis tekitab see veel lisapingeid.

Riigieelarve kaudu rahastamine võib tuua kaasa ehitustööde venimise. Samuti ei tõsta faktooring järsult riigieelarve koormust, võib-olla isegi aitab natukene vähendada.

See oleks ebaproduktiivne laen, sest seda laenu saab tagasi maksta ainult riigieelarve rahast. Arvan, et erasektori kaasamine kunstimuuseumi ehitamisse on kaduvväike, sest see projekt ei hakka kunagi raha sisse tooma. Arvestades veel seda, et keegi ei ole tahtnud kunagi ausalt rääkida, mis hakkab maksma selle uue maja ülalpidamine. Absoluutselt on selge, et kunstimuuseumi on vaja. Küsimus on selle asukohas ja suuruses.

Ma ise eelistaksin laenuvõtmist. Kunstimuuseum on muidugi tore asi ja meil on kunstivara enam kui nelja miljardi krooni väärtuses. Praegu hoitakse seda vara aga väga halbades tingimustes ja sellepärast on tegemist vajaliku objektiga. Samas kui me aga vaatame, millised on praegu näiteks haridussüsteemi vajadused ning kui palju neist on võimalik 400 miljoni krooniga lahendada, siis on neid probleeme ikkagi üksjagu.

Kui otsustatakse muuseumi ehitamist rahastada ilma laenuta, siis pingestab see kindlasti riigieelarve koostamist ja mitmete valdkondade areng pidurdub oluliselt. Kui ehituse rahastamine toimub riigieelarvest, siis ei saaks ehitustempo olla väga kiire.

Hetkel kuum