• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik peaks võtma uue kunstimuuseumi ehitamiseks laenu?

    Laen on omamoodi illusioon, mis maksab kallist raha. Kui erasektoris võib tark laenamine tuua laenuvõtjale täiendavat tulu, sest nii saab käivitada tootmist, tekitada lisaväärtust, teenida vahepeal kasumit, siis avalikus sektoris tähendab laenamine pahatihti hoopis täiendavat kulu.
    Enne kunstimuuseumi ehitamist tuleb täpselt paika panna, kust tuleb raha, millal see tuleb, kes selle tagasi maksab, sest lõppkokkuvõttes makstakse see ikka kinni riigieelarvest. Laenust ei tohi saada enesepettust.
    Minule tuli valitsuse otsus üllatusena. Oleme arutanud paljude spetsialistidega ja jõudnud seisukohale, et kõige parem oleks kasutada kombineeritud skeemi ? lisaks riigieelarvele ka faktooringut. Faktooringu intressikulu on võimalik katta kunstimuuseumile kuuluva kinnisvara müügist teenitud rahast. Samuti võimaldab see täita ehitusgraafikut. Kuna suur osa vajaminevast rahast peab tulema kultuuriministeeriumi eelarvest, siis tekitab see veel lisapingeid.
    Riigieelarve kaudu rahastamine võib tuua kaasa ehitustööde venimise. Samuti ei tõsta faktooring järsult riigieelarve koormust, võib-olla isegi aitab natukene vähendada.
    See oleks ebaproduktiivne laen, sest seda laenu saab tagasi maksta ainult riigieelarve rahast. Arvan, et erasektori kaasamine kunstimuuseumi ehitamisse on kaduvväike, sest see projekt ei hakka kunagi raha sisse tooma. Arvestades veel seda, et keegi ei ole tahtnud kunagi ausalt rääkida, mis hakkab maksma selle uue maja ülalpidamine. Absoluutselt on selge, et kunstimuuseumi on vaja. Küsimus on selle asukohas ja suuruses.
    Ma ise eelistaksin laenuvõtmist. Kunstimuuseum on muidugi tore asi ja meil on kunstivara enam kui nelja miljardi krooni väärtuses. Praegu hoitakse seda vara aga väga halbades tingimustes ja sellepärast on tegemist vajaliku objektiga. Samas kui me aga vaatame, millised on praegu näiteks haridussüsteemi vajadused ning kui palju neist on võimalik 400 miljoni krooniga lahendada, siis on neid probleeme ikkagi üksjagu.
    Kui otsustatakse muuseumi ehitamist rahastada ilma laenuta, siis pingestab see kindlasti riigieelarve koostamist ja mitmete valdkondade areng pidurdub oluliselt. Kui ehituse rahastamine toimub riigieelarvest, siis ei saaks ehitustempo olla väga kiire.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Veljo Ipits: ma ei välista majanduslanguse tulekut
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.