Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik peaks võtma uue kunstimuuseumi ehitamiseks laenu?

    Laen on omamoodi illusioon, mis maksab kallist raha. Kui erasektoris võib tark laenamine tuua laenuvõtjale täiendavat tulu, sest nii saab käivitada tootmist, tekitada lisaväärtust, teenida vahepeal kasumit, siis avalikus sektoris tähendab laenamine pahatihti hoopis täiendavat kulu.
    Enne kunstimuuseumi ehitamist tuleb täpselt paika panna, kust tuleb raha, millal see tuleb, kes selle tagasi maksab, sest lõppkokkuvõttes makstakse see ikka kinni riigieelarvest. Laenust ei tohi saada enesepettust.
    Minule tuli valitsuse otsus üllatusena. Oleme arutanud paljude spetsialistidega ja jõudnud seisukohale, et kõige parem oleks kasutada kombineeritud skeemi ? lisaks riigieelarvele ka faktooringut. Faktooringu intressikulu on võimalik katta kunstimuuseumile kuuluva kinnisvara müügist teenitud rahast. Samuti võimaldab see täita ehitusgraafikut. Kuna suur osa vajaminevast rahast peab tulema kultuuriministeeriumi eelarvest, siis tekitab see veel lisapingeid.
    Riigieelarve kaudu rahastamine võib tuua kaasa ehitustööde venimise. Samuti ei tõsta faktooring järsult riigieelarve koormust, võib-olla isegi aitab natukene vähendada.
    See oleks ebaproduktiivne laen, sest seda laenu saab tagasi maksta ainult riigieelarve rahast. Arvan, et erasektori kaasamine kunstimuuseumi ehitamisse on kaduvväike, sest see projekt ei hakka kunagi raha sisse tooma. Arvestades veel seda, et keegi ei ole tahtnud kunagi ausalt rääkida, mis hakkab maksma selle uue maja ülalpidamine. Absoluutselt on selge, et kunstimuuseumi on vaja. Küsimus on selle asukohas ja suuruses.
    Ma ise eelistaksin laenuvõtmist. Kunstimuuseum on muidugi tore asi ja meil on kunstivara enam kui nelja miljardi krooni väärtuses. Praegu hoitakse seda vara aga väga halbades tingimustes ja sellepärast on tegemist vajaliku objektiga. Samas kui me aga vaatame, millised on praegu näiteks haridussüsteemi vajadused ning kui palju neist on võimalik 400 miljoni krooniga lahendada, siis on neid probleeme ikkagi üksjagu.
    Kui otsustatakse muuseumi ehitamist rahastada ilma laenuta, siis pingestab see kindlasti riigieelarve koostamist ja mitmete valdkondade areng pidurdub oluliselt. Kui ehituse rahastamine toimub riigieelarvest, siis ei saaks ehitustempo olla väga kiire.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.