Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötuskindlustus võib edasi lükkuda
Täna koguneb sotsiaalministeeriumis töögrupp arutama kooskõlastusringilt tagasi jõudnud töötuskindlustusseaduse eelnõule tehtud muudatusettepanekuid. Olulisemad neist on teinud rahandusministeerium ja tööandjad.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Lauri Leppiku kinnitusel soovib rahandusministeerium ühes oma muudatusettepanekus töötuskindlustust mitte rakendada enne 2002. aasta 1. jaanuari. ?Mina näeksin võimaliku rakendusajana 1. juulit 2001,? märkis Leppik.
Töötuskindlustusmakse suuruseks on eelnõu kohaselt töövõtjale 1% brutopalgast ja tööandjale 0,5% töötaja brutopalgast. Tööandjad tahavad jagada riigiga nendepoolset 0,5%-list kindlustusmakset, nii et riik maksaks 0,25% ja tööandja samuti 0,25%.
Siiri Tõniste rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast ütles, et nende hinnangul ei peaks riik tööandja kindlustusmakset üldse tasuma, sest riigiasutustel puudub võimalus pankrotti minna.
Tõniste põhjendas töötuskindlustuse rakendamise edasilükkamist sellega, et eelnõu vajab veel põhjalikku läbitöötamist. ?Me ei pea reaalseks, et eelnõu menetlemine valitsuses ja riigikogus viidaks lõpule veel selle aasta napi kolme kuu jooksul,? märkis ta. Tõniste sõnul on otstarbekam seadust rakendada aasta algusest, mitte keskelt, sest see nõuab ettevalmistusi maksuametilt, tööhõivetalitustelt ja riigikassalt.
Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku, et kindlustusmakse ei läheks loodava kindlustustagatisfondi asemel sihtotstarbelisena riigikassasse.
Tõniste selgitas, et nende hinnangul on töötuskindlustusmakse kogumine riigikassasse lihtsalt loogilisem. ?Töötuskindlustuse näol on tegemist sundkindlustusega, kus makseid kogub ja hüvitisi maksab riik,? lausus Tõniste. ?Seega on loogiliselt põhjendatud, et maksete haldamisega tegeleb samuti riik.?
Leppiku kinnitusel on põhimõtteline nõusolek töötuskindlustuse rakendamiseks valitsuses olemas.
Ettevõtted uue makse kehtestamisega eriti rahul pole. 2000 töötajaga Balti Laevaremonditehase personaliosakonna juhataja Heinart Puhkim ütles, et nemad püüavad toodangu omahinda pidevalt vähehaaval langetada, kuid palgakulude suurenemine mõjub sellele kindlasti negatiivselt. ?Kindlasti on mingil moel vaja töötust reguleerida, aga igasugune palgakulude kasv tuleb väga täpselt ära põhjendada,? lausus Puhkim.
Balti Laevaremonditehas on viimastel aastatel teinud väikesi koondamisi, kuid samas loonud juurde ligi 500 töökohta. Suuremaid koondamisi lähiajal plaanis pole. ?Meie sellest fondist ei võida midagi,? nentis Puhkim.
Töötuskindlustuse seaduse eelnõu kohaselt saab töötaja tänu kindlustusmaksele pärast töötuks jäämist saja päeva jooksul 50% oma viimasest palgast, kuid peab olema tasunud kindlustusmakseid vähemalt aasta. Sajandast päevast 360. päevani saab töötu 40% viimasest palgast. Samas ei tohi hüvitise arvutamisel aluseks olev töötasu ületada nelja keskmist palka.
Omal soovil töölt lahkumise või töötaja süü tõttu vallandamise korral töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Samuti peab töötu olema hüvitise maksmise ajal valmis igal hetkel tööle asuma. Kui ta ütleb ära endale sobivast tööst, jääb ta edasisest hüvitisest ilma.
Vähemalt aasta töötuskindlustusmakset tasunud tööandjale korvab tagatisfond kõik kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti makstakse fondist välja firma pankroti korral töötajatele viimase kolme kuu töötasud.