Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötuskindlustus võib edasi lükkuda

    Täna koguneb sotsiaalministeeriumis töögrupp arutama kooskõlastusringilt tagasi jõudnud töötuskindlustusseaduse eelnõule tehtud muudatusettepanekuid. Olulisemad neist on teinud rahandusministeerium ja tööandjad.
    Sotsiaalministeeriumi nõuniku Lauri Leppiku kinnitusel soovib rahandusministeerium ühes oma muudatusettepanekus töötuskindlustust mitte rakendada enne 2002. aasta 1. jaanuari. ?Mina näeksin võimaliku rakendusajana 1. juulit 2001,? märkis Leppik.
    Töötuskindlustusmakse suuruseks on eelnõu kohaselt töövõtjale 1% brutopalgast ja tööandjale 0,5% töötaja brutopalgast. Tööandjad tahavad jagada riigiga nendepoolset 0,5%-list kindlustusmakset, nii et riik maksaks 0,25% ja tööandja samuti 0,25%.
    Siiri Tõniste rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast ütles, et nende hinnangul ei peaks riik tööandja kindlustusmakset üldse tasuma, sest riigiasutustel puudub võimalus pankrotti minna.
    Tõniste põhjendas töötuskindlustuse rakendamise edasilükkamist sellega, et eelnõu vajab veel põhjalikku läbitöötamist. ?Me ei pea reaalseks, et eelnõu menetlemine valitsuses ja riigikogus viidaks lõpule veel selle aasta napi kolme kuu jooksul,? märkis ta. Tõniste sõnul on otstarbekam seadust rakendada aasta algusest, mitte keskelt, sest see nõuab ettevalmistusi maksuametilt, tööhõivetalitustelt ja riigikassalt.
    Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku, et kindlustusmakse ei läheks loodava kindlustustagatisfondi asemel sihtotstarbelisena riigikassasse.
    Tõniste selgitas, et nende hinnangul on töötuskindlustusmakse kogumine riigikassasse lihtsalt loogilisem. ?Töötuskindlustuse näol on tegemist sundkindlustusega, kus makseid kogub ja hüvitisi maksab riik,? lausus Tõniste. ?Seega on loogiliselt põhjendatud, et maksete haldamisega tegeleb samuti riik.?
    Leppiku kinnitusel on põhimõtteline nõusolek töötuskindlustuse rakendamiseks valitsuses olemas.
    Ettevõtted uue makse kehtestamisega eriti rahul pole. 2000 töötajaga Balti Laevaremonditehase personaliosakonna juhataja Heinart Puhkim ütles, et nemad püüavad toodangu omahinda pidevalt vähehaaval langetada, kuid palgakulude suurenemine mõjub sellele kindlasti negatiivselt. ?Kindlasti on mingil moel vaja töötust reguleerida, aga igasugune palgakulude kasv tuleb väga täpselt ära põhjendada,? lausus Puhkim.
    Balti Laevaremonditehas on viimastel aastatel teinud väikesi koondamisi, kuid samas loonud juurde ligi 500 töökohta. Suuremaid koondamisi lähiajal plaanis pole. ?Meie sellest fondist ei võida midagi,? nentis Puhkim.
    Töötuskindlustuse seaduse eelnõu kohaselt saab töötaja tänu kindlustusmaksele pärast töötuks jäämist saja päeva jooksul 50% oma viimasest palgast, kuid peab olema tasunud kindlustusmakseid vähemalt aasta. Sajandast päevast 360. päevani saab töötu 40% viimasest palgast. Samas ei tohi hüvitise arvutamisel aluseks olev töötasu ületada nelja keskmist palka.
    Omal soovil töölt lahkumise või töötaja süü tõttu vallandamise korral töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Samuti peab töötu olema hüvitise maksmise ajal valmis igal hetkel tööle asuma. Kui ta ütleb ära endale sobivast tööst, jääb ta edasisest hüvitisest ilma.
    Vähemalt aasta töötuskindlustusmakset tasunud tööandjale korvab tagatisfond kõik kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti makstakse fondist välja firma pankroti korral töötajatele viimase kolme kuu töötasud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.