Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötuskindlustus võib edasi lükkuda

    Täna koguneb sotsiaalministeeriumis töögrupp arutama kooskõlastusringilt tagasi jõudnud töötuskindlustusseaduse eelnõule tehtud muudatusettepanekuid. Olulisemad neist on teinud rahandusministeerium ja tööandjad.
    Sotsiaalministeeriumi nõuniku Lauri Leppiku kinnitusel soovib rahandusministeerium ühes oma muudatusettepanekus töötuskindlustust mitte rakendada enne 2002. aasta 1. jaanuari. ?Mina näeksin võimaliku rakendusajana 1. juulit 2001,? märkis Leppik.
    Töötuskindlustusmakse suuruseks on eelnõu kohaselt töövõtjale 1% brutopalgast ja tööandjale 0,5% töötaja brutopalgast. Tööandjad tahavad jagada riigiga nendepoolset 0,5%-list kindlustusmakset, nii et riik maksaks 0,25% ja tööandja samuti 0,25%.
    Siiri Tõniste rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast ütles, et nende hinnangul ei peaks riik tööandja kindlustusmakset üldse tasuma, sest riigiasutustel puudub võimalus pankrotti minna.
    Tõniste põhjendas töötuskindlustuse rakendamise edasilükkamist sellega, et eelnõu vajab veel põhjalikku läbitöötamist. ?Me ei pea reaalseks, et eelnõu menetlemine valitsuses ja riigikogus viidaks lõpule veel selle aasta napi kolme kuu jooksul,? märkis ta. Tõniste sõnul on otstarbekam seadust rakendada aasta algusest, mitte keskelt, sest see nõuab ettevalmistusi maksuametilt, tööhõivetalitustelt ja riigikassalt.
    Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku, et kindlustusmakse ei läheks loodava kindlustustagatisfondi asemel sihtotstarbelisena riigikassasse.
    Tõniste selgitas, et nende hinnangul on töötuskindlustusmakse kogumine riigikassasse lihtsalt loogilisem. ?Töötuskindlustuse näol on tegemist sundkindlustusega, kus makseid kogub ja hüvitisi maksab riik,? lausus Tõniste. ?Seega on loogiliselt põhjendatud, et maksete haldamisega tegeleb samuti riik.?
    Leppiku kinnitusel on põhimõtteline nõusolek töötuskindlustuse rakendamiseks valitsuses olemas.
    Ettevõtted uue makse kehtestamisega eriti rahul pole. 2000 töötajaga Balti Laevaremonditehase personaliosakonna juhataja Heinart Puhkim ütles, et nemad püüavad toodangu omahinda pidevalt vähehaaval langetada, kuid palgakulude suurenemine mõjub sellele kindlasti negatiivselt. ?Kindlasti on mingil moel vaja töötust reguleerida, aga igasugune palgakulude kasv tuleb väga täpselt ära põhjendada,? lausus Puhkim.
    Balti Laevaremonditehas on viimastel aastatel teinud väikesi koondamisi, kuid samas loonud juurde ligi 500 töökohta. Suuremaid koondamisi lähiajal plaanis pole. ?Meie sellest fondist ei võida midagi,? nentis Puhkim.
    Töötuskindlustuse seaduse eelnõu kohaselt saab töötaja tänu kindlustusmaksele pärast töötuks jäämist saja päeva jooksul 50% oma viimasest palgast, kuid peab olema tasunud kindlustusmakseid vähemalt aasta. Sajandast päevast 360. päevani saab töötu 40% viimasest palgast. Samas ei tohi hüvitise arvutamisel aluseks olev töötasu ületada nelja keskmist palka.
    Omal soovil töölt lahkumise või töötaja süü tõttu vallandamise korral töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Samuti peab töötu olema hüvitise maksmise ajal valmis igal hetkel tööle asuma. Kui ta ütleb ära endale sobivast tööst, jääb ta edasisest hüvitisest ilma.
    Vähemalt aasta töötuskindlustusmakset tasunud tööandjale korvab tagatisfond kõik kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti makstakse fondist välja firma pankroti korral töötajatele viimase kolme kuu töötasud.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.