Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Boris pakkus vürstile villast kampsunit

    Borisil on probleeme. Mitukümmend virka naist askeldab Haapsalus värvilisi kampsuneid kududa, aastas valmib neid koguni 15 000 tükki, aga ilmad, näe, kisuvad üha soojemaks. Enam pole jõed nii kaua jää all ja rändlindki ei lenda varsti enam lõunamaale. Kampsunid aga tahavad müümist, tahtnuks Boris vürstile kurta. Ehk sobiks selleks Liechtenstein, kus mägesid, lund ja suusatajaid?
    Vürst loomulikult kapsunimüüki edendada ei saa. Kui, siis ehk ostab endale mõne sooja ülerõiva. Liechtenstein aga jäi Boris Grigorjevile, ASi Apleks Tekstiil omanikule, kõvasti hinge. Pole veel kuud aegagi vürsti käepigistusest, kui käimas on eeltööd Haapsalu kampsuniesinduse avamiseks Liechtensteinis. Kui see õnneks läheb, on Apleks Tekstiil esimene Eesti firma, kes Liechtensteini eksportima hakkab, kinnitati Eesti Ekspordiagentuurist.
    Villaste kampsunitega jätkates on Apleks Tekstiil otsustanud trotsida mitme Norra firma saatust, kes villaseid tooteid pakkudes on kunstkiule alla jäänud. Miks?
    Borisil oleks kudumisest kahju loobuda, sest ta ise on kudumisuniversaal. Õppinud küll fotograafiat ja töötanud Lääne Kaluri elektroonikaettevõtte juhina, võib ta vajadusel ka ise kudumisvardad kätte võtta, kampsunimustrite väljamõtlemisest rääkimata.
    Kampsunikudumise juurde sattus Boris siiski juhuslikult. Nimelt tegi ta firmas Kiibor Valgevenes toodetud õmblusmasinaid tikkimismasinateks ümber. Siis lõppes sotsialismiaeg ja side valgevenelastega katkes. Kiiborile jäi viis tikkimismasinat. ?Hakkame siis tikkima,? otsustas Boris, kes emotsionaalselt rasketel aegadel on isegi nõela ristpistes välgutanud.
    Masintikkimistöö tõi edu seni, kui konkurendid paremad välismaised masinad ostsid. Seejärel tuli leida uus lahendus. ?Koome ise selle, mille peale tikkida,? otsustas Boris ja ostis esimese kudumismasina. Siis veel kolm, siis viis, siis kümme. Täna töötab viiemiljonilese käibega Apleks Tekstiilis 50 inimese ringis.
    Lisaks firma juhtimisele on Boris Grigorjev, eestlasest ema Siberis sündinud poeg, ka kunstnik. ?Enamik mustritest, mida me 150 eri värvi lõngast koome, on minu enda välja mõeldud,? ütleb ta. ?Ja nad on meie TOPi eesotsas.?
    Apleksi kampsuniedetabel on tõsine asi. Igal kuul pannakse müügiedu järgi ritta tootmises olevate kampsunite värvilised pildid. Mis ei lähe, seda rohkem ei toodeta. Ostja jaoks pole ju suurem kaotus, kui mõni mudel rohkem kui 500 seast ära kukub.
    Kuigi Boris Grigorjevil on kuus kampsunit, kolm neist tema enda firmas kootud, nähakse teda rohkem pintsaku ja lipsuga. Nii juba aastaid. Puhkust pole Haapsalu kampsunivürst endale lubanud 1991. aastast. Suvel, kui teised lipsusõlme järgi lasevad, kihutab Boris Tallinna vahet, sest tema kauplus Viru tänaval on just see koht, kuhu kruiisireisijail minna soovitatakse. Kümme inimest vehib siis müüa, nii et turjad kampsunitetagi soojad.
    Vahel võtab Boris kampsunikoorma turjale ja läheb messile. ?Trieste, Berliin, Pariis, Oslo, Zürich, Bari, Köln, Stockholm,? loetleb ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.