Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti teadlane leidis 11 000 aasta vanuse asula
Kilomeetri kaugusel kohast, kus Endla teater tutvustas suvel 2001 aastat elust Eestimaal, avastas arheoloog Aivar Kriiska üleeile vähemalt 11 000 aastat vana eestlaste muistsete esivanemate asulakoha, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnumaalt Reiu jõe suudme lähedalt leitud asulakoht on sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud Pulli asula või sellest isegi vanem.
Täpsem vanus selgitatakse välja huumusekihist pärit söestunud taimeosakeste või töödeldud loomaluutüki abil, mille raadiosüsiniku meetodil uurimine võimaldab määrata vanust täpsusega kuni 100 aastat.
Asulakoha leidmiseni viisid Kriiska kaks õnnelikku juhust. 24. septembril sai ta Tartus enda kätte Kristjan Teiteri verivärske magistritöö, milles modelleeritakse Pulli leidu aluseks võttes Edela-Eesti muinasrandu arvutiga.
'Ühe kaardi peal on umbes Pulli-aegne rannajoon, mererand on sel ajal paiknenud Reiu jõe suudmes. Sellest kohast on alates 1904. aastast tulnud tuhatkond leidu. Jäin mõttesse, et järsku polegi jõgi sinna leide kaugemalt uhtunud, vaid seal ongi asulakoht,' rääkis Kriiska.
Samal päeval leidis Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Lauri Mikkelsaar Reiu jõe suudmest nukleuse, kivikirve, luust teraviku ja teisi kiviaegseid esemeid. Mikkelsaar tõi leiud Pärnu muuseumisse, mille arheoloog Ulla Saluäär Kriiskaga ühendust võttis.
1982. aastal ilmunud 'Eesti esiajaloo' üks autoreid, emeriitprofessor Evald Tõnisson ütles, et teoreetiliselt annaks Reiu jõe suudme asulakohta paigutada Pullist kuni kuussada aastat varasemasse aega. 'Väite tõestamiseks tuleb ära oodata raadiosüsiniku dateeringud,' lausus Tõnisson.