Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik nõuab raamatukogult raha
Rahvusraamatukogu pearaamatupidaja Taimi Saare sõnul maksid nad 1998. aastani käibemaksu kõigilt teenustelt ning toimisid kui riigieelarveline asutus. Pärast juristide, riigikontrolli ning maksuameti inspektoriga konsulteerimist selgus, et neil on õigus riigilt tagasi nõuda käibemaksu nende kohustuste täitmise pealt, mis on rahvusraamatukogule seadusega pandud.
?Maksuameti inspektor ei öelnud meile aasta aega, et meie käibemaksuarvestuses midagi valesti oleks,? rääkis Saare. ?Siis aga ühel hetkel teatas, et meil on käibemaks tasumata ning kogu summa koos intressidega küündib juba mitme miljoni kroonini.?
Riigikohus jättis jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsuse, mille kohaselt ei ole seadusega isikule pandud avalik- õiguslike ülesannete täitmine käsitletav isiku iseseisva majandustegevusena ehk ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimehe Enn Roose sõnul annab otsus maksuametile aluse hakata tegema ettekirjutusi käibemaksu tasumise osas kõigile neile, kes saavad riigieelarvelisi toetusi.
Sarnane kohtuvaidlus on maksuametil pooleli ka Eesti Televisiooniga, kuid peadirektor Aare Urm ei soostunud nimetama vaidlusalust summat ega andma kommentaare enne kohtuotsust. Maksuameti andmeil peaks riigikohus otsuse avalikustama 18. oktoobril.
?Küsimus on selles, kas avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt neile seadusega pandud avalik-õiguslike ülesannete täitmist saab pidada ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses või mitte,? kommenteeris maksuameti pressiesindaja Koit Luus.
Luusi sõnul oleksid nii ETV kui ka Rahvusraamatukogu pidanud oma käibemaksu arvestamisel lähtuma proportsionaalsest arvestusest, millist peab näiteks Eesti Raadio.
Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valmi sõnul oleks vaja selgust avalik-õiguslike juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste osas. Praegu laienevad neile riigi eelarveliste asutuste ja eraettevõtete kohustused, kuid mitte õigused.
Valmi sõnul on neile kolm aastat järjest riigieelarvest eraldatud vaid 56 miljonit krooni, mis katab vaid 30 protsenti neile pandud kohutustest.